Miks gaseeritud joogid meile maitsevad?

gaseeritud joogidKarboniseeritud vee joomine on olnud „moes” alates 1767. aastast, mil keemik Joseph Priestley matkis Euroopa tervisespaades tarbitavat mineraalvett, ning tundub, et see ei muutu veel niipea. Mida annab meile kihiseva ja vahutava joogi joomine? Teadlaste sõnul tahame gaseeritud jooke juua osana meie meeltest, mis arenesid välja riknemise tuvastamiseks.

Ei ole veel täielikult selge, mis iseloomustab karboniseeritud jookide sensatsiooni. Inimesed arvavad, et karboniseeritud jookide võlu seisneb keelel kihisevates mullides, kuid kui inimesed joovad karboniseeritud jooke survekambris, kus mullid ei kihise, kirjeldavad nad seda siiski samamoodi. Seega ei saa see olla pelgalt mehaaniline.

Keemiliselt veele süsihappegaasi lisades loob see süsihappe, mida tajuvad meie maitserakud keelel hapuna. Uuringud on näidanud, et teatud ensüüm – karboanhüdraas – „istub” nendel rakkudel ja reageerib happega, kutsudes esile „mullide särisemise” sensatsiooni. Huvitav fakt: mägironijad, kes võtavad kõrgusehaiguse vastaseid ravimeid, blokeerivad selle ensüümi ning seejärel šampanjat juues väidavad, et joogil on nõudepesuvee maitse.

Seega võib karboanhüdraas olla just see, mis annab karboniseeritud veele selle unikaalse sensatsiooni. Kui sa oleksid aga tulnukas, kes õpib tundma inimrassi maitseharjumusi, arvaksid, et gaseeritud vesi on millegi (toidu varastamise?) tõrjevahend. Nimelt vallandab kihisevates jookides olev süsinikdioksiid valu retseptorid. Seega peaksime näiliselt seda CO2-põhist „headust” justkui vihkama.

Teine uuring näitab, et suure hulga mullitusgaasina toimiva CO2 sisaldus joogis võib põhjustada ka selle suurenenud külmuse tajumist, kuigi tegelikult vee jahtumine suurendab ärritust. See näitab, et gaseeritud vee lonksul ja mõnusal jahutaval tundel on vastastikune seos, kuigi selle aluseks oleva keemilise protsessi efekt ei ole täiesti selge. „Oleme püüdnud hiirtele joota gaseeritud vett, kuid nad ei joo seda. Neile ei meeldi see,” ütleb Nicholas Ryba Riiklikust Hammaste ja Näokolju Uurimise Instituudist (National Institute of Dental and Craniofacial Research). Ryba sõnul viitab see sellele, et ei ole olemas ühtki keemilist protsessi, mis automaatselt kõik imetajad gaseeritud jookide poole tõmbaks. Loomade organismis on mitmeid CO2 avastamise süsteeme, mis on võimalik „kingitus” evolutsioonilt, avastamaks süsinikdioksiidi paiskavaid ja ehk mitte nii häid asju (nt mädanenud toit).

Üks teooria, miks Homo sapiens on erand reeglile, on see, et teatud inimesed lihtsalt naudivad „ääre peal” elamist. See ei ole sugugi hullumeelne teooria ja Ryba on nõus, et see võib olla üks põhjustest, miks inimesed gaseeritud jooke joovad. Lähim analoogia sellele on vürtsika toidu söömine: vürtsikas toit viitab inimestele, kes naudivad seda kui nende keha ohu eest hoiatab, kuid samal ajal nad teavad, et tegelikult on kõik korras. Sama kehtib gaseeritud jookide ja selle kihiseva ning ärritava mõju kohta.

Siiski püüavad teadlased endiselt välja selgitada gaseeritud jookide „värskendavat” sensatsiooni, aga seni, kuni nemad seda teevad, võite teie nautida klaasikese värskendavat mullivett.

Allikas: http://www.popsci.com/science/article/2013-07/fyi-carbonated-water-addictive

Foto: http://uploads.kzone.com.au/cdn/sized/uploads/wicked-science/make-your-own-fizzy-drink-main-530×305.jpg

Be the first to comment

Leave a Reply