Neli alkeemilist elementi ehk tuli, vesi õhk ja maa

Soov alkeemilisi mõisteid avada ning nende abil midagi lahti seletada on loonud tõelise alkeemilise kaose. Arusaamatute mõistete selgitamine teiste arusaamatute mõistetega ei anna tavaliselt head tulemust. Käesolev essee püüab siia veidi selgust tuua.

Neli alkeemilist elementi ehk stiihiat on tänapäeva ratsionaalse maailmavaatega inimesele arusaamatud. Tõenäoliselt on kogu inimkonna kirjutatud ajaloo perioodil olnud ainult suhteliselt väike grupp müstikuid, kes mõistsid, mida need sõnad tähendavad.

Lüües interneti otsingumootorisse fraasi „tuli, vesi, õhk, maa” või „earth, wind, fire, water”, saame vastuseks hulgaliselt raskesti mõistetavaid selgitusi, mida on väga keeruline siduda meie tänase arusaamisega maailma toimimisest. See siiski ei pea veel tähendama, et nende mõistete taga asjalikku sisu ei ole. Peame arvesse võtma, et aastatuhandeid tagasi olid inimkonna sõnavara ja teadmised väga tagasihoidlikud, võrreldes tänase seisuga. Varjatumaid nähtusi, mida oskasid märgata ainult müstikud, tuli kirjeldada sümbolite ja/või sõnade abil, mis olid tavapäraselt teises kasutuses. Seega mitte andes hinnanguid teiste seletuste õigsuse kohta, püüan siinkohal esitada mõnevõrra ratsionaalsema vaatenurga antud mõistetele.

4 + 1 elementi

Iidsete õpetuste müstilised harud räägivad sageli, et maailm koosneb 4 + 1 elemendist, mida enamasti nimetatakse sõnadega maa, vesi, õhk ja tuli ning viienda elemendina eeter. Selleks, et seda tänapäeva keelde tõlkida, peame tegema alljärgnevad asendused:

1. maa – füüsiline reaalsus

2. vesi – tunnete reaalsus

3. õhk – mõtete reaalsus

4. tuli – identiteedi (vahel nimetatud ka eeterlik) reaalsus

Need neli elementi moodustavad meie neljasfäärilise või kihilise elukeskkonna, kus inimene elab ning kokku nimetatakse seda materiaalseks reaalsuseks. Nendest ainult esimene element – maa – on meie füüsilistele meeltele tajutav, ülejäänud kolm kuuluvad psüühika valdkonda ja ei ole füüsiliste vahenditega otseselt tuvastatavad ja mõõdetavad.

Viies element – eeter – kannab tänapäeval nimetust vaimne ehk spirituaalne reaalsus, mis ei ole materiaalse maailma osa, kuid nagu müstikud kinnitavad, on enda olemuselt absoluutse reaalsusega – olles algpõhjuseks materiaalsele reaalsusele.

Robert Fruddi skeem neljast elemendist aastast 1617.

Kuna nii füüsiline, tunnete, mõtete kui ka identiteedi reaalsus asuvad kõik ruumiliselt samas asukohas ja neid eraldab ainult erinev energia võnkesagedus, siis ei ole neid lihtne kahemõõtmelise joonisena kujutada. Asjakohane oleks siin analoogia erinevate raadiosagedustega, mis kõik levivad samas ruumis, aga ei sega üksteist.

Läbi ajaloo on saanud kombeks kõrgemaid sagedusi kujutada üleval ning madalamaid sagedusi allpool. Selliselt on pildil nelja elementi kujutanud ka Frudd. Viiendat sfääri pole Frudd kujutanud, aga kui see joonisele lisada, siis tuleks ta asetada kõige peale. Võime ka öelda, et Fruddi joonisel on kujutatud kõik maine ehk materiaalne sfäär ja jäänud kujutamata taevas (nii nimetatakse rahvasuus vaimset sfääri).

Mõistmaks paremini seda segadust, peame arvestama, et arusaamine psüühest ja tema kolmest osast, milleks on tunded, mõtted ja identiteet, said inimestele mingilgi määral arusaadavaks alles ratsionaalse maailmavaate levikuga. Ilma ratsionaalset maailmavaadet läbimata ei ole võimalik ka psüühet mõista. Siiski ei piisa ratsionaalsest maailmavaatest selle täielikuks mõistmiseks.

Tuli ehk identiteedi reaalsus

Inimese olemasolu materiaalses reaalsuses algab tema identiteediga – eneseteadvusega. Identiteedireaalsuses (meie identiteedikehas) on salvestatud meie identiteet – kelleks me ennast peame. Meie ülesandeks on kasvada välja mis tahes fikseeritud identiteedist, mõista, et me oleme alati midagi enamat kui see, kelleks me ennast parasjagu peame (teadlikult või alateadlikult). Olles lõplikult vabanenud kõikidest piiravatest identiteetidest, oleme me vabad lahkuma (tõusma) vaimsesse sfääri, kus meie ainsaks fikseeritud identiteediks on olla spirituaalne olevus.

Kuna identiteedi reaalsus on väga kõrge võnkesagedusega, siis on enda identiteedi teadvustamine ja tajumine enamik inimeste jaoks väga keeruline – pea ületamatu väljakutse. Samas on enamik inimesi võimelised enda identiteeti muutma pea silmapilkselt. Ülemusest võib hetkega saada abikaasa ning veel hetk hiljem hoopis isa enda lastele.

Identiteet on nagu tuli – muutub hetkega ja mängleva kergusega.

Õhk ehk mõtete reaalsus

Meie identiteet ehk eneseteadvus määrab meie mõtted, ideed, uskumused, ootused ning muud mentaalsed konstruktsioonid, millest meie isiklik mentaalkeha koosneb. Piiratud identiteediga kaasnevad ka meid piiravad mõtted, ideed, uskumused ja ootused. Kui aga meie identiteet ei sea meile olulisi piiranguid, siis on mõtted, ideed, uskumused ja ootused inspireerivad ning rõõmupakkuvad.

Mõtete sfääri võnkesagedus on madalama võnkesagedusega kui identiteedisfäär ning sellest johtuvalt on inimestel tunduvalt kergem olla enda mõtetest teadlik. Siiski kipub enamik inimesi enda mõtetega samastuma (ketravad peas) ning ei suuda neid kõrvalt vaadata. On tunne, et mõtted võtavad võimust. Mõtete reaalsuse osised on oluliselt stabiilsemad, võrreldes identiteediga. Mõtete, ideede, uskumuste ja ootuste muutmine võib mõnikord olla oluliseks väljakutseks.

Ideed on nagu õhk – üldiselt ei märka, aga mõningal juhul on vaja suurt pingutust, et mingit ideed oma peas välja vahetada.

Vesi ehk tunnete reaalsus

Meie mentaalkehas toimuv määrab olulisel määral meie emotsioonid ja ihad, millest põhiosas koosneb meie emotsionaalkeha. Kui meie mõtted on negatiivsed, uskumused piiravad ning ootused valed, siis koosneb meie emotsionaalkeha valdavalt negatiivsetest emotsioonidest ning me kaldume depressiooni.

Tunnete reaalsuse võnkesagedus on madalam kui mõtete reaalsusel, mis teeb meie emotsioonid meie jaoks väga „reaalseks”. Viha, hirm või armastus võivad olla kõikehõlmavad. Emotsioon võib olla väga püsiv ja kesta isegi aastaid või aastakümneid, tuues endaga kaasa tõsise haiguse või isegi surma. Niisiis, emotsiooni äratundmine on kergem, kui „peas” vahelduvate mõtete ja ideedega teadliku kontakti saamine, kuid samas on emotsiooni muutmine oluliselt raskem kui mõtete muutmine.

Emotsioon on nagu vesi – kui oskuslikult kasutada, siis ta teenib meid – kui aga lasta tormistel emotsioonidel enda üle võimust võtta, siis võivad purustused olla suured.

Maa ehk füüsiline reaalsus

Meie emotsionaalkeha mõjutab olulisel määral meie füüsilist reaalsust. Sügavamal tasandil on enamik meie haigustest otseselt või kaudselt seotud meie emotsionaalkehas toimuvaga. Suur osa haigustest on otseselt allasurutud emotsioonide väljendused.

Rõhuva osa inimeste jaoks on füüsiline reaalsus ultimatiivse iseloomuga – see on nende ülim reaalsus. Me oleme võimelised tajuma ja registreerima suuremat osa füüsilisel tasandil toimuvatest nähtustest, kuid samas on kõik siin toimuv meie jaoks väga püsiva iseloomuga. Kord materialiseerunud nähtust või haigust võib olla väga raske muuta või ravida.

Füüsiline reaalsus on nagu maa – mis on juba manifesteerunud, selle muutmine võib osutuda väga raskeks ja vaevanõudvaks.

Kollektiivne reaalsus

Neli algelementi ei puuduta mitte ainult meid individuaalselt, vaid need nähtused esinevad ka kollektiivsel tasandil. Mis tahes inimgrupil, kaasa arvatud kogu inimkonnal, on kollektiivne identiteet, kollektiivsed mõtted, ideed, uskumused ja ootused, kollektiivsed emotsioonid ning ehkki me tajume ennast täna eraldiseisvate inimestena, oleme me füüsilisel tasandil kõik üks kollektiiv nimega inimkond.

Kõik nähtused, mis eksisteerivad füüsilises reaalsuses, peavad omama ka tunnete, mõtete ja identiteedi reaalsust, mis on alkeemia printsiibi järgi füüsilises maailmas toimuva (kaas)põhjuseks. Nii nagu üleval – nii ka all. Seega on nii planeedil Maa kui ka kogu univesrumil enda tunnete, mõtete ja identiteedisfäär, samuti ka vaimne sfäär. Alkeemikute eesmärgiks oli vaimsete „alkeemiliste” protsesside abil individuaalselt need neli sfääri puhastada. Seda protsessi nimetasid nad tinast kulla tegemiseks.

Allikas: visioonid.ee