Ressursipõhine majandus

Ressursipõhine majandus toimib kaubanduse asemel olemasolevate ressursside õigel kasutamisel. Kõik kaubad ja teenused on saadaval ilma rahata, krediidita, kaubavahetuseta või muud tüüpi võlata.

Ressursipõhise kaubanduse eesmärk on vabastada inimkond korduvatest, üksluisetest ja mõttetutest ametitest, millel ei ole sotsiaalse arenguga tegelikku seost ning edendada uus motivatsioonisüsteem, mis keskendub enesetäiustusele, haridusele, sotsiaalsele teadlikkusele ja loovusele, mitte tänapäeval valdavatele enesekesksetele ja pinnapealsetele eesmärkidele nagu rikkus, omand ja võim.

Kuidas on see võimalik?

See on võimalik tänu tehnoloogiale ja inimeste ühisele mentaliteedile. Kahjuks me oleme veel kapitalismis, sest inimestel ei ole ühist mentaliteeti loomaks ressursipõhist majandust. Hetkel on väga ebastabiilsed ajad, kuid kui kogu majandus uuesti kokku kukub – ja ta kukub – siis peamiseks küsimuseks on see, kas inimesed on õppinud oma vigadest ja hakkavad otsima uut süsteemi. Ebastabiilsetel aegadel on inimese loomuses ikka omadus otsida lahendust stabiilsuse saavutamiseks, siis tõenäoliselt ressursipõhise majanduse autorid on nii tugevalt oma lahendused läbi mõelnud, et neil on võimalik rahvale sisestada usku antud uue majanduse näol. Muutuseks on vaja raskeid aegu ning kodanikeliikumisi, et suudetaks tulla välja kapitalismist.

Kuidas on võimalik meil selleni jõuda?

Selleks, et aru saada kuidas meil on võimalik liikuda ressursipõhise majanduse suunas, peab teadma valitsuse ja tehnoloogia rolli tänases ühiskonnas.

Dr. Ralph Linton:

“Teaduse ja tehnoloogia võimsa ja ikka kiireneva arenguga ei käi kaasas sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste mustrite areng. Võib kindlusega ennustada, et meie sotsiaalseid leiutisi nagu seda on modernne kapitalism, fašism ja kommunism vaadatakse tulevikus kui primitiivseid katseid muuta modernset ühiskonda modernsetele meetoditele vastavaks.”

Valitsuse roll

Esiteks on valitsused, nagu meie neid teame, keskkondliku puudulikkuse kõrvalsaadused. Nad on tegelikult rahandussüsteemi leiutised. Kahjuks on ajalugu nende võimu loomuse pärast üks pidev valitsuste korruptsioon. Alates vastanduvate rahvaste genotsiidist kuni riigi oma rahva tahtliku rõhumiseni, et tagada olemasoleva korra püsimine.

Tänapäeval põhinevad valitsuste otsused enesehuvidel samamoodi nagu ettevõtete puhul. Kunagi ei saa olla sellist asja nagu eetiline valitsus senikaua kuni kasutatakse raha poliitikas osalejate otsuste mõjutamiseks. Kui me mõistame, et kõik, mis puudutab sotsiaalset organiseerimist, on tehniline protsess, siis me näeme, et tavapärased arvamused ei kehti probleemide lahendamisel.

Arvutid kui inimese pikendus

Kui inimene loeb raamatust ühe lehekülje ning paneb selle kinni, siis tal võib vabalt olla arvamus raamatu kui terviku kohta. Kui keegi teine loeb terve raamatu läbi, siis ka temal võib olla arvamus. Kelle arvamust sa rohkem hindaksid? Inimese, kes luges läbi terve raamatu või inimese, kes luges läbi ainult ühe lehe?
Mida rohkem infot võtta arvesse otsuste tegemisel, seda täpsemad otsused tulevad. Arvutid suudavad pääseda mõne sekundiga ligi triljonile bitile informatsioonile suurte andmebaaside kaudu ning arvutada vastuse pea valguskiirusel.

Otsuste tegemise üleandmine arvutitele on sotsiaalse arengu järgmine etapp. See vähendab tohutult inimeksimusi ning kõrvaldab ohtlikud eelarvamused, subjektiivsuse ja ekslikud arvamused.

Kuna meie tunnetus ja ajumaht on nii kehaliselt kui ka vaimselt piiratud, siis mitte keegi ei saa teada kõike, mis maailmas on. Meie meeltel on piirangud, silmad näevad ainult murdosa elektromagnetilisest väljast. Seega on otsuste tegemise üleandmine masinatele loogiline jätk, sest neil pole piiranguid. Arvutid kui tööriistad suudavad lahendada probleeme, mida inimesed lihtsalt ei suuda, kuna meie füüsilised ja vaimsed võimed on piiratud. See ei erine kuidagi sellest kui inimene kasutab prille nägemiseks või taskuarvutit arvutamiseks.

Prillid on tehnoloogiline tööriist, nö inimese pikendus, mis aitab tal paremini näha kui ta muidu näeks. Arvutijuhitud masinad ei erine sellest, nad pole muud kui tööriistad, mis laiendavad meie võimeid. Inimestel on võimas oskus ennast arendada tehnoloogiliste leiutiste kaudu ning me peame seda potentsiaali maksimaalselt rakendama. Ressursipõhises majanduses inimesed mitte ei tee otsuseid, vaid nad jõuavad nendeni kõrgelt arenenud tehnoloogiliste tööriistade kaudu, mis hõlmavad endas teaduslikku meetodit.

Süsteemne lähemine

Loodus ja ühiskond on süsteemid ja nagu kõik süsteemid nõuavad ka need süstemaatilist lähenemist ning otsuste tegemist. Süsteemis on põhjus-tagajärg vaatenurgast iga otsus oluline ja peab olema võimalikult täpne, mida saab ainult tagada kogu teada oleva informatsiooni arvesse võtmine ja selle põhjal otsuse tegemine. Miks me kasutame vananenud maailmavaateid ja poliitilisi parteisid tänapäeva ühiskonna käigus hoidmiseks?

Kui me ükskord mõistame, et ühiskond on kui tehnoloogiline leiutis, mille komponendid ei erine kuigi palju looduse komponentidest, siis me näeme, et meie suundumus nö valitsuse poole peaks olema puhtalt teaduslik. Poliitika on iganenud. Sest tema protsessid on suuresti subjektiivsed, tugevasti raha poolt mõjutatud ning peaaegu ilma teadusliku aluseta. Valitsusest ja riigi mõistest kasvatakse lõpuks välja ning need asendatakse objektiivse süsteemiga, kus on ülemaailmne ressursside majandamine ning tehnoloogiline korraldus. Valitsus muutub seega küberneeritud süsteemiks, mis on tihedalt tööstusega seotud ning on ainult kaupade tootmise ja jaotamise ning ressursside ja looduse majandamise eest vastutav.

Arvutijuhitud andmebaas

Ainult arvutid suudavad hõlmata endas kogu teadaolevat infot Maa kohta ning tulla lagedale otsustega, mis loogiliselt põhinevad kättesaadavatel andmetel. See arvutijuhitud andmebaas sisaldab kõike teadaolevat infot alates iga keemilise elemendi omadustest, kombinatsioonidest ja rakendustest kuni kõikide tehnoloogiliste leiutiste ajalooni. Kui ükskord areneb välja koondsüsteem, mis võimaldab arvutitel siduda konteksti järgi kõik teadaolevad teadusharud, siis on meil tööriist, millel on piiritud võimalused.

Uut tüüpi probleemide lahendamine ning leiutamine on seotud selle andmebaasi programmi käsitsemisega. See näeb välja arvatavasti nagu lihtne internetileht. Andmebaasile saaks esitada küsimuse või probleemi ning see annaks parima võimaliku tagasiside, põhinedes tollel ajahetkel saadaolevatel teadmistel.

See ei erine kuidagi kalkulaatoriga arvutamisest, ainult et selle kalkulaatoriga kaasneb võimas süsteem ning ulatuslik andmebaas, mis ei suuda ainult arvutada ja aru saada matemaatikast, vaid suudab siduda ka füüsikat, bioloogiat, astronoomiat ja kõiki teadusvaldkonda üheks tööriistaks. Kui see kõlab nagu ulme, siis võite kindlad olla, et Pentagonil on tõenäoliselt juba olemas sarnane andmebaas ning otsuste tegemise programmid, mida kasutatakse sõjastrateegiate puhul.

Selle süsteemi efektiivseks toimimiseks, peaks sellel olema võimalus anda reaalajas tagasisidet planeedi kohta, aru saamaks, mis ressursid meil on. Keskne arvutijuhitud andmebaas oleks tihedalt seotud ülemaailmse autonoomse andurisüsteemiga, kus keskkonnaandurid oleks kõikides planeedi olulistes kohtades, tekitades tööstuslikku elektroonilist tagasisidet ressursside, tegevuste ja teiste keskkonnaprobleemide osas.

See kõikehaarav süsteem jälgib pidevalt kõiki planeedi ressursse, samal ajal jälgides Maa keskkonnahäireid, mille puhul tuleks inimesi teavitada.

See ei juhtu üleöö, kuid kui me hakkame ehitama regionaalseid süsteeme ning ajapikku ühendame kõik regionaalsed üksused, siis võidakse see luua varem kui arvame. Selle sensoorse süsteemi tegevus teavitab keskandmebaasi sellest, mis on saadaval ning mida on vähe, samas kui andmebaas kohandab tööstuslikke meetodeid, põhinedes Maa dünaamilisele tasakaalule ning kaasates uut tehnoloogiat.

Tehnikute meeskonnad

Isegi kui me mõistame seda tööjõu vabastavat mõju, mida arvutijuhitud automatiseerimine ühiskonnale pakub sel hetkel kui me ükskord otsustame välja tulla sellest puudusel põhinevast rahandussüsteemist ning keskendume tehnoloogiliste leiutiste maksimeerimisele ning kõikidele rahvastele külluse tekitamisele, siis peavad süsteemis ikkagi, muidugi mõista, töötama tehnikud, kes jälgivad ja uuendavad süsteemi protsesse.

Me võime neid nimetada interdistsiplinaarseteks meeskondadeks.

Tehnikutest moodustatud interdistsiplinaarsed meeskonnad jälgivad süsteemi ning aitavad uurimisprojekte suunata, et jätkata efektiivset kasvu ja sotsiaalset arengut. Selle süsteemi optimeeritud versioonis oleks vaja vähem kui 5% maailma rahvastikust selle üleval hoidmiseks. Mida paremaks ja võimsamaks meie tehnoloogia ja meetodid muutuvad, seda väiksemaks see number jääb. Nad töötaksid lihtsalt nendes teadusvaldkondades, mis on ühiskonna toimimiseks vajalikud.

Demokraatia illusioon

Paljud, kes kuulevad seda küsivad: “Aga demokraatia?” Kuidas mina osalen selles süsteemis? Kas me valime need interdistsiplinaarsed meeskonnad? Ülemaailmses ressursipõhises majanduses ei ole traditsioonilisel poliitikal, valimistel ja sarnastel asjadel enam mingit alust või vajadust. Kui see hirmutab paljusid valimistraditsioonides kinniolevaid inimesi, siis peab üle kordama seda, et meie probleemid elus on tehnilised ja seotud ühiskonna kui tervikuga. Peame tõdema ka seda, et tänapäeva maailmas on nii öelda demokraatia täielik illusioon – nagu see on alati olnud. Inimesed arvavad, et neil on valikuvõimalus praeguses süsteemis, sest nad saavad valimismasinas nupule vajutada ning saavad ettemääratud inimese võimule aidata. Kui see isik on lõpuks võimul pole rahval enam mingit sõnaõigust.

Kas teie hääletasite kosmoseprogrammi poolt?

Kas teie hääletasite uue presidendi valitsuse poolt?

Kas teie hääletasite maksukärpe poolt?

Kas teie hääletasite selle poolt kuhu kiirteed või elektriliinid lähevad?

Kas te hääletasite Iraagi sõja poolt? Ei, te ei hääletanud.

Traditsiooniline “osalusdemokraatia” olemus on julm nali. Seda mängu kasutades on loodud rahvale illusioon kontrollist juba mitmendat põlve, samas kui tipus olev rahavõim teeb seda, mis heaks arvab. Tõelist demokraatiat pole ajaloos kunagi olnud üheski riigis ning ei tule ka senikaua kuni rahandussüsteem toimib ning valitseb puudus.

Osalemine ressursipõhises majanduses

Kuidas siis keegi osaleks ressursipõhises majanduses? Kuidas kõigepealt defineerida osalust? Tõeline osalemine ühiskonnas eeldab arusaama, kuidas ühiskond tehniliselt töötab ning seejärel konstruktiivselt välja pakkudes uusi ideid või innovatsioone, mida saaks rakendada, luua või muuta.

Esimene asi mida inimene teeks, oleks keskandmebaasi kasutamine, mis, nagu enne mainitud, näeks välja kui interneti lehekülg, millele pääseb ligi iga inimene.

Esimene samm

Nad sisestaksid enda ettepaneku ning keskandmebaas analüüsiks oma teadmistega kõikide teadusharude kohta seda ideed ning uurib selle sobivust teadusliku ja tehnilise terviklusega koos materjalide parima kasutamisega põhinedes praegustel arusaamadel ning võimalikkusel.

Teine samm

Kui keskandmebaas nõustub algselt selle ideega pärast seda, kui selle idee terviklust on kontrollitud, siis seda kas rakendatakse kohe tootmises nagu see oleks ihaldatud leiutise puhul, või see saadetaks interdistsiplinaarsetele meeskondadele, kes juhivad uue idee rakendamist ning suunavad selle süsteemi.

Kolmas samm

Isik, kes pakkus selle idee välja kuulub kohe vastavasse interdistsiplinaarsesse meeskonda. Need meeskonnad ei oleks fikseeritud, vaid muutuvad pidevalt, põhinedes sellel, kes tahab osaleda teatud valdkonnas ning mis neil on panustada. Tõeline valimine põhineb sellel, mida inimene on teinud, mitte sellel, mis ta ütleb, et teeb. Lisaks pole üldsuse korruptsioonihirmul alust, sest sellest ei tuleks mingit kasu. Interdistsiplinaarsed meeskonnad ei saa mingit palka, sest nende maailmavaated on avardunud ning nad saavad aru, et tasu on tegelikult ühiskonna kui terviku viljakad tulemused ja nad panustavad, sest nad saavad sellest otsest kasu.

Isegi piiratud enesehuvidega, mida rahandussüsteem tekitab, püüavad inimesed üksteist ning ühiskonda aidata ilma mingi tasuta. Tulevikus teevad inimesed, kes otsustavad töötada arvutijuhitud tööstussüsteemis, seda sellepärast, et inimkonda on au teenida. Kuna nad mõistavad, et see on kõige laiemas mõttes nende endi huvides. Ressursipõhises majanduses oleks tasuks ühiskonna pidev täiustumine. Nii on kõigil võimalik osaleda, sest kõik probleemid on põhimõtteliselt tehnilist laadi. See, kui palju mõni inimene panustab, sõltub lihtsalt tema haridusest ning tema oskusest luua ja probleeme lahendada. Sellepärast on asjakohane haridus kriitilise tähtsusega. Tänapäeva ühiskonnas hoitakse üldsust teadmatuses ning võimalikult nürimeelsena. See lihtsustab valitsuse kontrolli.

Ressursipõhises majanduses on haridussüsteemi eesmärk välja õpetada nii haritud ja teadlikke inimesi kui võimalik. Miks? Sest igal inimesel on suurem võimalus panustada, ühtlasi mõjutades meie kollektiivset ja sotsiaalset arengut paremuse poole ning täiustades meie kõigi elusid.

Kokkuvõtteks

Lõpuks taanduvad ühiskonna ja looduse tegelikud küsimused järgnevale:

1. Kaupade ja teenuste tootmine, mis on meile kõigile saadaval.

2. Teadusprojektid ja haridussüsteem, mis laiendaksid meie teadmisi, arusaamu ja rakendusi.

3. Maa ressursside ja atmosfääri jälgimine tagasiside saamiseks ja võimalike keskkonnaprobleemide puhuks.

Kes otsustab ressursipõhises majanduses? Mitte keegi – otsusteni jõutakse kasutades teaduslikku meetodit – kus arvutid saavad keskkonnast reaalajas tagasisidet – koos keskandmebaasiga, mis hõlmab teadaolevat tehnilist informatsiooni ning vahetuvat interdistsiplinaarset meeskonda. Eesmärk on suurendada objektiivset otsustamist nii palju kui võimalik. Kui tunnistame, et meie probleemid on tegelikult tehnilist laadi, siis on selline lähenemine hindamatu. Saaksime tegeleda inimkonna tõeliste ohtudega nagu tsunamid, maavärinad ja haigused. Elu tõelised probleemid on need, mis on ühised kõikidele inimestele.

Allikas: http://ressurss.blogspot.com/p/valitsus-ja-demokraatia.html

Foto: http://www.zeitgeistminneapolis.com/files/worldhands590.jpg