Sõjad luubi all (2. osa): terrorirünnakud USAs

Sõjad luubi all (2. osa)Tegemist on kolmeosalise seeriaga sõdade tegelikust olemusest. Tõde võib olla jahmatav, kuid tegemist on pildiga, mis on rahva silme eest liiga kaua peidus olnud.

Teisele maailmasõjale järgnes külm sõda, kus kulutati jällegi miljardeid dollareid tuumapommide arengusse. Tuumapommid on loodusele ja inimese tervisele laastava tagajärjega, kuid sellest hoolimata olid ameeriklased päril valitsuse suurte investeeringutega nende arendusse, sest rahvast hoidis hirmul fakt, et sotsialistlik Venemaa võib iga hetk korraldada tuumarünnaku USA vastu. Kui saadi teada, et Venemaal on 2 tuumapommi, siis USA’l pidi kohe kindlasti olema 3 ja vastupidi. Nii jõuti lõpuks välja olukorrani, kus maailmas oli kokku nii palju tuumapomme, et selle kogusega oleks võinud planeet Maa ökosüsteemi täielikult pea peale pöörata. Ühe mehe õnn on teise õnnetus ja nii ka siin poliitilises sõjas teenisid maailma esiinimesed suurt kasumit.

Edasi järgnesid Korea sõda, Vietnami sõda kuni jõuame välja tänapäeva terrorismivastase sõjani, mille algusaastateks võib nimetada 11. septembri rünnakuid USA territooriumil.

On erinevaid vandenõuteooriaid, et 11. septembri rünnakud olid võltsid. Mille pärast peaks üldse Ameerika Ühendriikide valitsus korraldama enda rahva vastu rünnaku? Kui tunda ajalugu, siis põhjus ei olegi niivõrd veider. Eelmises osas katsetasime I ja II maailmasõja rikastumise ja kontrollimise teooriat. Kas ka XXI sajandi kõige kohutavamal sündmusel see kehtib?

Lähis-Ida naftakraanide avamine, firmade Unocali ja Halliburtoni vahelise gaasitoru ehitamine, Larry Silversteini Maailma Kaubanduskeskuse kompleksi kindlustamine kaks kuud enne rünnakuid, mille tagajärjel ta rikastus 4,55 miljardi dollariga, ja loomulikult USA sõjaväetööstus, mis teenis jälle tohutut kasumit – need ja enamgi veel on näited, kuidas käputäis inimesi rikastus just tänu 11. septembri rünnakutele. Tõestus, et pärast rünnakuid rikastusid mitmed inimesed. Kuidas on lood kontrollimisega?

11. septembri rünnakute tõttu otsustas valitsus, et peab tungima Afganistani ja Iraaki, et peatada kurjust tekitavad “terroristid” ning nende juht Osama bin Laden. Rahvas on jällegi hirmu tõttu nõus, kuid nad ei taipa, et tegelik terror on nende endi valitsus. Valitsusel jällegi roheline tuli ning nüüdseks on Afganistan ja Iraak USA pideva järelvalve all. Kuidas teile meeldiks, kui peate iga enda käigust võõrale teada andma või enne teostamist luba küsima?

11. septembri rünnakute puhul on eriline see, et suurt rõhku pandi mitte ainult välisriikide järjekordsele kontrollimisele, vaid ka oma kodanike kontrollimisele. Pärast rünnakuid võttis valitsus vastu mitmeid seadusi, mis piirasid põhivabadusi, kehtestati põhjalikum jälgimine ja kontroll oma ning sissetulevate inimeste üle, elektrišokirelvade kasutuselevõtt, mille tagajärjel on surnud mitmeid inimesi, kaugjuhitavate droonide kasutuselevõtt ja paljud teised ebameeldivused. Kirss tordil on 31. detsembril 2011. aastal president Obama poolt allkirjastatud seadus (ingl National Defense Authorization Act), mis lubab iga ameeriklast, keda kahtlustatakse terrorismis, kohtuotsuseta eluks ajaks vangi panna. Tegemist on tõsise politseiriigiga, kus hetkel on arutlusel ka see, et keelustada relvade omamine eraisikutel. Samal ajal valitsus varundab tohutul määral laskemoona ning muud sõjalist tehnikat, millest üht osa ei või kasutada väljaspool USA territooriumidki.

Jätkub pühapäeval (28.07)!

Loe esimest osa siit.

Autor: Sander Lebreht

Foto: Just Military Loans

Be the first to comment

Leave a Reply