Palju on meedias räägitud maagilistest seentest, millega hangeldades on mõnuaine realiseerimisvõimalusi mitmeid. Mina räägin ühest, mis kasvab ka Eestimaa põldudel ja mida teatakse terav paljaku nime all.
Igal sügisel käib meediast läbi mõni lugu neist noortest, kes käivad Muugal seeni korjamas. Neid noori nimetatakse rahva seas narkomaanideks. Tänasel päeval on osa neist kõrgelt haritud inimesed, keda võid kohata ülikoolis või hoopis tööpostil ülemuse laua taga istumas. Meedia sõnul on Maardu põllu näol aga tegemist justkui suuremat sorti kuriteopaigana.
Kahju on vaadata, kuidas inimesi eksitatakse, luues millestki nii negatiivse ja äärmusliku pildi, selle asemel, et eelnevalt kuulata ja kaaluda reaalseid kogemusi. Hetkel on sel teemal sõna võtnud üksainus arvamusliider ja sellega asi ka piirdub. Seejuures ei ole need arvamusliidrid tihtipeale isiklikult üldse reaalse situatsiooniga kokku puutnud ja seeläbi puuduvad ka kogemused elust enesest. Selline tegevus on suuresti masside valupunktide leevendamine. Kui tuleb sõda, siis kas ühe arvamusliidri seisukoht ongi see, mille järgi talitada? Loodan siiski, et inimesed suudavad kas või natukene enda peaga mõelda ja mitte igasuguste käpiknukkude juttu automaatselt tõe pähe võtta. Kui veel asjade ohtlikkusest rääkida, siis Eesti rahva väike palk on kõige ohtlikum tervisehäirete tekitaja.
Minu isiklik kogemus
Oli ilus päev ja sõitsin parajasti koos sõbraga ülikoolist koju, kui ta mulle nendest maagilistest Eestimaa seentest rääkis. Huvitava kokkuvorbitud jutu põhjal paningi viimased 200 krooni seente alla, et elust täiel rinnal kogemusi ammutada.
Sõin neid vist oma 50 tükki ära, maitsesid nagu sihvkad, olid ilusti kuivatatud ja puha. Räägiti, et mõju tunned alles 45 minuti möödudes, seega veetsime selleaja YouTube’is videote vaatamisega. Pärast 30 minuti möödumist hakkas mul järsku väga halb. Tundus nagu kannataksin 40 kraadise palaviku käes, kuid taipasin, et olen saanud mürgitada. Nii vaevlesin kuskil 15 minutit, kui ühtäkki oli kõik kadunud. Sõna otseses mõttes. Minu üle võttis võimust negatiivne tunne, mille jooksul jõudsin ka sõbraga tülli minna. Järgmisel hetkel avastasin end juba aga tõelisest paradiisist. Käes oleva telefoni hõbedased servad läikisid nii ilusti ja eredalt ja põrandal lebava ruumilise vaiba värvid sulasid ühte. Pingsalt jälgitud mustrid hakkasid justkui silme ees ujuma.
Ja siis oli põhjust endalt küsida, kas olen ikka kaine. Jah, tundsin end täiesti kainelt ja selge mõistuse juures olevat, kuid oli midagi, mis tekitas minu ülevoolava õnnetunde. Kõik tundus nii ilus ja hea ja see oli päriselt ka nii. Hetkega mõistsin kui palju head minu ümber tegelikult on – head inimesed, palju sõpru, ilus elu. Tahtsin võtta telefoni ja öelda kõigile kui väga ma neid armastan, aga paraku oli kell 2 öösel.
Sel hetkel olid kõik minu hirmud kõrvale heidetud ja hinges valitses ainult üks suur õnnetunne ja eufooria. Tegemist oli minu jaoks kõige parema tundega, sest olin siin ja praegu ning puudus igasugune hirm. Ei saa öelda, et oleksin istunud nagu üheksanda pilve peal, sest selgusega, mis minu peas valitses, oleksin võinud lahendada kas või kõrgema matemaatika võrrandeid. Lootsin, et selline tunne valdab mind kogu elu ja hommikul ärgates ei pidanud ma pettuma. Sain aru, et elu ongi nii ilus ja hea, nagu olin seda eelmisel õhtul kogenud ja ette kujutanud. Kõikide heade inimeste ja rõõmsate mälestustega.
Viimastel aastatel olen lugenud palju eneseabiraamatuid, seda just enda vaimsuse parandamiseks, kuid sellist kogemust ja ellusuhtumist ei ole mina veel mujalt leidnud. Kahjuks on tõsi ka see, et sellist tunnet koged vaid murdosa hetkeks, sest igapäevaselt on meil liiga palju kohustusi selleks, et pelgalt elus püsida. Loodus on juba kord selline koht, kus tuleb enda eest võidelda.
Selle artikliga tahan öelda vaid seda, et üritage olla siin ja praegu, nautides neid asju, mida elul meile pakkuda on. Mis puudutab neid maagilisi seeni, siis olen neid proovinud ka aastaid hiljem ja tunne oli sama hea, kui mitte parem. Kui see on kuritegu, siis olen toime pannud kuriteo, kuid sellega ei teinud ma kellelegi liiga. Tegin vaid endast parema ja siirama inimese.
Kindlasti kujutab selle mürgiseene tarvitamine endast suurt riski ning mitte mingil moel ei soovi ma seda propageerida, kuid me ei teaks tänasel päeval ka Travis Pastrana kurikuulsat double backflip’i kui mees poleks enda elus riske võtnud. On olemas riskid, mis on õigustatud ja need, mis ei ole. Siinkohal soovin kõigile julgust avardada enda mõistust ja tunnetada ise, kuidas seeläbi on võimalik enda aju funktsioneerimist muuta.
Foto: http://2.bp.blogspot.com/_3SCz1Pa1wCI/THX89-7b5YI/AAAAAAAAAu8/ArCmrPWDFsU/s1600/339EuphoriaOverview2.jpg
Leave a Reply
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.