Sotsiaalminister kibeleb alkoholile ühikupõhist miinimumhinda määrama. See pidavat abistama liigtarbijaid ning noori. Rahvas aga leiab, et jooma ajab üldine lootusetus ning suisa joomiskultuuri puudumine!
Šoti terviseminister Alex Neil tutvustas konverentsil meie entusiastlikule sotsiaalminister Taavi Rõivasele nende riigi arengukava. Nimelt on Šotimaal alkoholiga liialdamine viimase paarikümne aasta jooksul hakanud koormama sotsiaalsüsteemi ning takistama majandusarengut.
Eks ole sama seis Eestiski, kus maapiirkondades ja linnadeski „bomžid” poodide ümber sumisevad. On nad ju kõik riigile kasulike inimeste ringist välja astunud. Kommentaariumis on kõlanud vihaseid torkeid joodikute rahastamise teemal. Nimelt kehtib meie riigis hetkel jabur olukord, kus end vigaseks joonud kodanikud saavad töövõimetuspensionit. Võite kolm korda arvata, kuhu nad selle pensioni kallavad.
Mis on siis lahendus? Jätta need elule käega löönud inimesed üldse ilma toetuseta? Seda ei saa ju riik ka endale lubada. Teatavasti peab iga vald ja linn toitma ning katma kõiki enda elanikke. Ka neid, kes toidu asemel endale erinevaid vedelikke soetavad. See on nende teadlik valik ning mitte ükski kuri internetikommentaar ei muuda sotsiaalabi süsteemi.
Soovitatud on ka sundravi alkoholisõltlastele. Õndsal nõukogude ajal see just nii toimiski – eluteelt kõrvale kaldunud indiviidid kupatati ravile ning sealt edasi juba tööle. Muidugi kulus suurem osa selle töö resultaadist ülejäänud liidumaade toitlustamiseks ja varustamiseks.
Paljud minu tuttavad kardavad, et legaalse alkoholi hinna pidev ülespoole utsitamine toob taas kaasa salaalkoholi leviku. Teatavasti „korralikud” kodanikud seda ju ei tarbi, kuid kui kangema kraami ostmine järjest valusamalt rahakoti pihta käima hakkab, siis võivad need korralikumadki murduda.
Jäin mõtlema, kui asendamatu alkohol inimese jaoks üldse on, et hinnatõus nii ärritavalt mõjub? Arvatavasti mõjub hinna tõstmine ärritavalt just seetõttu, et tõstetakse ärrituse leevendaja hinda. Alkohol teatavasti leevendab pingeid, muudab lõbusaks ja on peolaual asendamatu abimees konservatiivse eestlase sulatamisel.
Mina vast saan ka ilma alkoholita end elu edasi elatud, kuid kui paljud selle tulemusena päris kokku kuivavad? Enam ei lõõgasta neid mõnus külm õlu pärast tööpäeva, ega oota ees lõbus pidu sõbra pool. Loodus teatavasti tühja kohta ei armasta. Peagi asendavad liiga kalliks muutunud alkoholi muud rõõmud.
Viide artiklile: http://www.tarbija24.ee/2580960/sotsiaalministeerium-kaalub-alkoholile-miinimumhinna-kehtestamist
Foto: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/f/fa/Drunk_Pumpkin.jpg
Leave a Reply
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.