Tipp d’Und – kaks tundi liiklusutoopiat ühes vaatuses

Stseen: teisipäevaõhtune tipptund Tallinna südalinnas. Sõiduteedel looklevad harilikust aeglasemas, ent närvilisemas meeleolus üha tihenevad autokolonnid, oodates enda väljapääsu sellest lõputust fooritsüklist. Kell tiksub, silmad pöörlevad. Keegi ei aima, et pildile on tasapisi sisenemas uus dimensioon liiklust – jalgratturid.

Ja mitte paar tükki, kes põgenevad autode eest jalakäijate vahele, vaid kümned ja mitmekümned, kuni neid on täis kõik teeservad, kuhu kaasliiklejate imestunud pilgud ulatuvad. Milline imeline vaatepilt! Järgnevad kaks tundi enneolematut liiklusolukorda Tallinna linnas, mis näitavad linna sellisena, nagu see võiks olla: eri vanuses jalgratturid liiklevad tänavail võrdselt teiste liiklejatega, järgides reegleid ja loogilisi sõiduradu, suheldes omavahel, andes enda manöövritest märku autojuhtidele ning häirimata tungiva vajaduseta jalakäijate marsruute. Kõik nii nagu peab!

Kaks tundi hiljem on Tipp d’Und lahtunud ning taastunud harjumuspärane õhtune liiklus. Autojuhid räägivad kodus, et järgmine päev peaks ehk isegi jalgratta kasuks otsustama. Portaalid kirjutavad, et Tallinna tänavad kopenhangusid. Pealnäha on kõik jälle tavaline, aga meie teame, et toimunud on kvanthüpe.

Miks?

1) Sest ilus ja tore on, kui linn on rattaid täis, kas pole? Mis saaks, kui ühel hetkel tõesti ongi nii palju rattureid? Kuidas me siis tänavale ära mahuksime? Kuidas omavahel suhtleksime? Kuidas läbi saaksime? Tipp d’Und on eksperiment, mis annab aimu, milliseks võiksid kujuneda liiklejate omavahelised suhted, et siis vaatada ja analüüsida, milline on meie liikluskultuuri hetkeseis ja võimalik tulevik.

2) Autojuhid mitte ei ole liiklusummikus kinni, vaid autojuhtidena me tihtipeale ise olemegi liiklusummik. Tänavad oleksid lahedamad ja hõredamad, kui autoga sõidetaks vähem ja vaid siis, kui see on möödapääsmatu. Selle asemel et keset suve autos küpseda, võib linnas elades tihtipeale auto ratta vastu välja vahetada ja oma igapäevased käigud sadulas teha. (Kui vahemaa on liiga pikk ja pintsak higiseks kipub, siis ka näiteks elektriratta.)

Kuidas me selle ära teeme? Väga lihtne:

* võta ratas

* tule kell 17.00 südalinna

* vaata kaardilt, millisel alal sõita

* mõtle välja enda isiklik marsruut või sõida niisama kaks tundi ringi (võib ka vähem)

* tervita teisi rattureid käeviipega

KAART: Ei ole algust ega lõppu, ei ole gruppi ega juhendamist – kõik sõidavad nagu sõidaksid nad tööle, poodi, kinno või kohvikusse. On kindel aeg, kindel ala ja reeglid – liiklusreeglid. Me ei takista liiklust, me ei riku eeskirju, ei provotseeri teisi liiklejaid, vaid oleme osa liiklusest. Me ei ülbitse ega laiuta. Me oleme mõistlikud ja viisakad.

 Me ei sega ega takista kedagi. Me aitame. Muu hulgas aitame autojuhil ratturit märgata ja seeläbi tema südametunnistust puhtana hoida.

Kell 19 koguneme kõik Olümpia hotelli esises parklas, kus õnnitleme üksteist õnnestunud aktsiooni puhul, aplodeerime kaasliiklejatele, jagame kogemusi ja pärast vaatame – ehk sõidame kusagile natukeseks edasi „hängima”. Pärast aktsiooni on kõik oodatud kirjalikult ja video vahendusel postitama enda kogemusi ja elamusi, mis nad sõidult said.

 Miks? Sest kui rattureid on palju, ei saa neid eirata ning nendega peab arvestama. Näitame, kuidas see käib!

 Rohkem rattureid liikluses = turvalisem (ratta)liiklus.

NB! Kõik annavad endast 100% parima, et liigelda korrektselt ja reeglite järgi! 

Sõit toimub enda vastutusel!

Lenks sirgu ja tuled peale!

Allikas: TallinCity.ee; Facebook

Foto: https://fbcdn-sphotos-g-a.akamaihd.net/hphotos-ak-prn2/1239866_541348389253003_1990623551_n.png