Peamiseks takistuseks säästmisel on motivatsioonipuudus. Muidugi leidub peresid, kes tõeliste jõupingutuste tulemusel ots otsaga kokku tulevad, kuid enamik juhtudel tulevad samamoodi ots otsaga kokku ka igati korraliku sissetulekuga pered. Põhjuseks on enamasti eesmärgi puudumine, mille nimel säästa ja raha kõrvale panna.
1. Ära lase väikestel summadel ennast heidutada. Kui suudad iga kuu säästa 60 eurot, teeb see aasta lõpuks ikkagi 720 eurot. 60 eurot päevadele laiali jagades näed, et see on 2€ päevas. Sellise summa säästmine võib igapäevaselt olla küll mitte kõige kergem, aga on paremaid ja halvemaid päevi ning keskmiseks säästuks on see igati saavutatav. Kindlasti on paljud üllatusega märganud, et kui kodus laua peal on purk, millesse päeva jooksul tekkivad mündid visata, siis mõne kuuga on selles purgis nii mõnedki suuremad summad – ainuüksi müntidest.
2. Mõtle välja, millist summat ja mis ajaks sa tahad koguda. Kui oled ammu tahtnud teha korteris remonti, siis on võimalik planeeritav summa välja arvutada. Kui tahad osta kodukino (näiteks mina väga tahan), välisreisi või muud enda jaoks väga lahedat asja, siis saad kas või interneti abil ettekujutuse summast, mille pead kokku saama, et seda endale lubada. Kuigi summa võib tunduda suur, näiteks 1000 eurot, selgub seda osadeks jagades, et näiteks kahe või kolme aastaga on võimalik selline summa üsna lihtsasti säästa. Paar aastat võib tunduda pikk aeg, aga enamus meist on nõus selle kenasti ära kannatama, kui on endale konkreetselt sellise lubaduse andnud. Ka iga laps on nõus jõulude või sünnipäevani ootama, kui teab, et kingitus, mille ta saab, on väga väärtuslik.
3. Visualiseeri tulemust. Kujuta ette, millise tunde annab sulle teadmine, et oled enda eesmärgi saavutanud. Saad sõita välisreisile, millest oled kaks aastat unistanud, teha köögiremondi või osta endale kas või teleka ja sellega ei kaasne mingeid kohustusi ega võlgnevusi. Sa võid nautida vabadust. Ja kui oled enda eesmärgi saavutanud, mõtle välja, mida sa veel tahaksid ning sea uus eesmärk.
4. Ära anna alla. Enda kogemusest tean, et ühel hetkel tekib raha kogudes motivatsioonikriis. Milleks ma pingutan? Raha on alati käeulatuses ja hiljem saab ka maksta. Sellest aitab üle saada vana hea rahvatarkus „Raha tahab lugemist”. Kui sa iga päev jälgid enda rahaseisu nii pangas kui ka sularahana ja kas või investeeringute väärtusena, siis tead täpselt kui suureks muutuvad sinu täiendavad kulutused kasutades hetkeajel järelmaksu või muid finantseerimisvõimalusi ning näed nende mõju omaenda eelarvele ja rahakotile. Mõnus välisreis muutub koheselt vastikuks kui eelarvegraafik rohelisest punaseks muutub ja sa kindel olla ei saa, kas pärast seda reisi ka veel omadega igakuiselt välja tuled. Samuti muutub hea auto hetkega „vähem heaks” kui tema igakuised ülalpidamiskulud on 30% suuremad kui säästlikul autol ja sa näed, et see eelarve negatiivseks pöörab.
5. Sa ei usu, aga tegelikult suudad säästa planeeritust rohkem. Mõtlemise muutus, mis eesmärgi püstitamise ja säästmisega kaasneb, tähendab enamasti, et leidub veelgi kohti, mis võimaldavad säästmist ilma elustandardit oluliselt muutmata. Muidugi ei ole keegi meist nõus loobuma korralikust toidust või meelelahutustest. Küll aga oleme enamasti otsekohe nõus loobuma „Oh kui äge, sa ostsid, ostan ka” kulutustest kui teame enda eesmärki. Ja selliseid kulutusi on väga palju, sest sõbrad, tuttavad ja sugulased kõik tarbivad midagi. Kas meil just sama vaja on, aga meile meeldiks ka kõike seda tarbida. See aga tähendab pisut ülevõimendades, et peaksime tarbima sama palju ilusaid asju, kui meie sõbrad, sugulased ja tuttavad kokku.
Aga on veel üks väga tähtis aspekt. Säästmisel ja koonerdamisel on suur vahe. Kui säästmist teha läbi endale seatud eesmärgi ja teadlikult, ei muutu sa tavalisest halvemaks inimeseks. Kui aga üritada suvalistest kohtadest võimalikult palju kokku hoida, on oht, et see muudab sinu iseloomu, ellusuhtumist ja pikapeale lähedasi ning sõpru sinu ümber.
Selle vältimiseks soovitan täiesti kindlalt mõistlikku säästmist läbi erinevateks kululiikideks jagatud pere-eelarve, mis võimaldab täpselt teada, mille pealt sa tahad kokku hoida ja mille pealt seda teha ei mõtlegi.
Allikas: www.rahakool.ee
Foto: http://g3.nh.ee/images/pix/900×585/6fae77aa/euro-paberraha-raha-sularaha-65893054.jpg
Leave a Reply
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.