Eesti töölisklass on kasutu kõnts?

Miks vaadatakse Eestis tavalist töölisklassi põlastuse ja eelarvamustega? Kas ühiskond, milles loetakse edukateks ja väärilisteks inimesteks ainult ärijuhte ja ettevõtjaid, on jätkusuutlik? Kas tõesti ei saada enam aru kui tähtsad on lihtinimesed?

Mäletan, kuidas mind lapsena hirmutati koolis häid hindeid saama lausega „Kui sa koolis häid hindeid ei saa, siis lõpetad prükkarina”.  Tänapäeval on hernehirmutise rolli omandanud ehitaja ametipost või kassapidaja töökoht Maximas. Vanemaks saades sain aru, et elus edasijõudmiseks on vaja midagi enamat kui häid hindeid. Eriti ühiskonnas, mis soosib vaid neid, kes on meeletult targad või meeletult rikkad ja kus ei ole ruumi tavalisele keskmisele inimesele – inimene, kes ei suuda omandada kõrgharidust, sest kõrghariduse omandamine nõuab raha. Raha saab aga tööga, mis nõuab aega. Aega, mille inimene peaks kulutama õppimiseks. Niimoodi seisabki enamik inimesi olukorras, millest võitjana väljumine on pigem erand kui reegel. Kui järgmine kord viskate üleoleva pilgu mõne ehitaja või kassapidaja peale, mõelge, kas teile mõlemale ikka anti sünnist saati võrdsed võimalused? Ja kas hea majanduslik seis üldse kedagi paremaks inimeseks muudab?

Kurb tõsiasi on see, et ka meie juhtivad poliitikud suhtuvad töölisklassi kui madalatesse inimolenditesse. Pidevalt räägitakse vaid sellest kui väga Eesti riik vajab kõrgharidusega spetsialiste. Justkui hakkaksid viimased otsekui võluväel põhi- ja kutseharidusega inimestele töökohti looma ja Eesti majandust turgutama. Tagaplaanile on jäänud reaalsed inimesed reaalsete oskustega midagi ka reaalselt ära teha.

Kumb siis on vajalikum – kas mees, kes suudab kätega ahju laduda või keegi, kes päevast päeva pabereid määrib? Otseloomulikult on vaja inimesi, kes oskavad ettevõtteid luua, firmasid juhtida ja äri ajada, kuid nad ei ole tähtsamad või seeläbi vajalikumad Viljandi-Juhanist, kes teenib leiba saekaatris, maksab makse, kasvatab lapsi ja tagatippu veel ka Kreekat üleval peab.

Mina arvan, et üks põhjus, miks Eestist on lahkunud niivõrd palju töölisi, on just austuse ja tänulikkuse puudumine nende suhtes. Kui Juhan tuleb pärast rasket tööpäeva koju, asub ta vaatama „Seitsmeseid uudiseid”, kus Jürgen Ligi parajasti töölisklassi koolist väljakukkunud luuseriteks sõimab. See ei tekita Juhanis just erilist motivatsiooni Euroopa madalaima palga eest hommikust õhtuni tööd rügada. Ei ole normaalne, et saekaatri-Juhani ülemus sõidab tööle Cadillac Escalade’iga, samal ajal kui Juhan roostes jalgrattaga palehigis panka väisab, et pool enda palgast eluasemelaenuks ära maksta. Ja miks saavad päästeameti töötajad kordades vähem palka kui arstid? Inimelusid päästavad ju mõlemad.

Kui ei muutu suhtumine meie riigis elavatesse inimestesse ja ei lõppe pintsaklipslaste ja paberimäärijate ülistamine ning riik ei anna endale aru, et kogu maailma majandus tugineb lihttöötaja õlgadele, ei parane mitte miski – ei siin ega mujal maailmas. Valitsemas on meeletu ebavõrdsus, mida meie juhid takka kiidavad, üritades meeleheitlikult sellise süsteemi eksistentsi säilitada.

Olge tänulikud neile, kes teevad siin riigis veel tööd 1.90€se tunnipalgaga ja toetage neid kui nad nõuavad suuremat palka, mitte ärge saatke neid D-terminali. Inimesed, kes siia veel jäänud on, ei ole seda ilmselgelt teinud hea palga ja hea elu pärast. Nad on jäänud siia enda kodumaa pärast. Kui te ei ole suutelised neile paremat elatustaset pakkuma, peate vähemalt olema suutelised nende vastu üles näitama austust.

Foto: http://g4.nh.ee/images/pix/900×585/fb3cc476/ehitaja-65449894.jpg