Miks marihuaana peaks nüüd juba legaalne olema: müüdid ja faktid

Müüdid ja neile vastavad faktid

Alustame marihuaanat ümbritsevate müütidega. Korporatiivsed huvid seisavad selle taga, et marihuaana täna veel illegaalne on. Paljud müüdid, mis aastakümneid tagasi välja mõeldi, ei pea täna enam vett. Nagu näiteks see, et:

Marihuaana põhjustab vägivaldset käitumist, seksuaalkuritegusid, psühhoosi jne. Igaüks, kellel on vähegi mõistust, saab aru, et need väited on täiesti ennekuulmatud. Kui sa õpid tundma tüüpilist kanepisuitsetajat tema loomulikus keskkonnas, saad üsna pea aru, et tegemist on passiivse ja õnneliku inimesega, kes üldjuhul ei soovi teistele absoluutselt kurja. Muidugi on ohtlik selliseid üldistusi teha, sest igas korvis leidub mädanenud õunu, kuid arvan, et on piisavalt ohutu öelda, et selline väide on lihtsalt naeruväärne.

Nüüd, kui oleme ületanud esimese propaganda, heidame pilgu veel mõnele müüdile, mis on kui faktina meie Mallede ja Kallede teadvustesse juurdunud ning tõenäoliselt on need heaks kiitnud ka enamik elanikkonnast.

Marihuaanal ei ole meditsiinilisi ega terapeutilisi efekte. Vale. Marihuaanat on juba sajandeid terapeutilise ravimina kasutatud. Hiljutised uuringud on näidanud, et marihuaana aitab vähendada iiveldust, lõõgastab lihaseid, leevendab glaukoomi (silmahaigus, mille korral kõrgenenud silma siserõhk kahjustab silmanärvi), vabastab kroonilisest valust jne. Kuueteistkümnes riigis on see juba ravi otstarbel legaliseeritud.

Marihuaana võib esile kutsuda püsiva ajukahjustuse või vaimuhaiguse. Selle väite aluseks oli uuring, kus reesusahvidele anti 200-kordne THC annus. Nende ajusid uuriti pärast nende surma ning teadlased leidsid, et nende hipokampuses (tähtsaim piirkond selgroogsete ajus, mis on seotud emotsioonide ja informatsiooni salvestamisega, mäluvõime ja õppimisega) tõepoolest esines muutusi. Pidades silmas, et reesusahvid ei ole suured olendid – tavalisest inimesest poole väiksemad – annab see aimu sellest, kui naeruväärsed pidid need annused olema, et saada sellised tulemused. Näiteks 100x psühhoaktiivse annusega ei täheldatud hipokampuses mingeid muutusi. Viimase uuringu kohaselt pidid meie väiksed sõbrad terve aasta jooksul sisse hingama 4-5 joint’i jagu marihuaanat päevas ning ka pärast seda ei leitud nende ajupiirkonna struktuuris mingeid muutusi.

Kuigi üldine konsensus on, et marihuaana mõju all õppimine ei ole tõhus, puuduvad siiski tõsikindlad tõendid selle kohta, mis toetaksid väidet nagu tekiks selle tagajärjel pikaajaline ajukahjustus või muu vaimne haigus.

Marihuaana on sõltuvust tekitav mõnuaine. Marihuaana suitsetajatel ei ole kanepi suhtes mitte mingisugust füüsilist sõltuvust. Isegi pikaajalised suitsetajad võivad sellega päevapealt arve teha, ilma et see nende elule suuremat sorti mõju või pinget avaldaks. Kui kellelgi isegi esineb võõrutusnähtusid, siis on need väga kerged: väike ärritus või tõredus. Kõrvutage seda alkoholismi ja pikaajalise alkohoolikuga ning näete selget erinevust. Mis puudutab psühholoogilist sõltuvust, siis väited selle kohta on vaieldavad. Psühholoogiline sõltuvus võrdub harjumusega. Kohv, šokolaad, muusika kuulamine, jooksmine – sa võid psühholoogiliselt sõltuvusse sattuda peaaegu kõigest, aga see ei tähenda, et sa ei suuda sellest loobuda või seda lõpetada. Kriitikud võivad siinkohal öelda, et jooksmise näol on tegemist ainult positiivse sõltuvusega. Kuid kas ikka on? Kas tõesti on jooksmine kõigi jaoks positiivne tegevus? Igaüks teab, mis on neile hea ja mis mitte. Kui keegi väidab, et nende jaoks on marihuaana positiivne sõltuvus, siis olgu nii.

Marihuaana suits on kopsudele kahjulikum kui sigarettide oma. Proovime nüüd naeru tagasi hoida! Mõned inimesed usuvad ikka veel seda müüti. Kuigi marihuaana suitsu puhul on kindlaks tehtud kantserogeenide ehk vähitekitajate olemasolu, siis tüüpiline regulaarne marihuaana suitsetaja ei tööta läbi samaväärset suitsumahtu kui keegi, kes suitsetab ühe paki päevas. Samuti ei ole esinenud kopsuvähijuhtumeid, mis põhineksid üksnes marihuaana suitsetamisel. 2006. aasta samateemaline uuring näitas, et isegi rasked kanepisuitsetajad ei näidanud suurenenud riski kopsuvähki haigestumisel.

Marihuaana on gateway-narkootikum. Eeldus sellele väitele on asjaolu, et kuna paljud raskete narkootikumide (kokaiin, heroiin, LSD) kasutajad tarvitavad ka marihuaanat, siis kanep oli kindlasti see, mis neile selle ukse avas. Tegelikult see ei käi nii. Enamik marihuaana suitsetajaid tavaliselt ei tarvita muid narkootikume, kuid kuna kanep on kõige levinum ja tarvitatav illegaalne mõnuaine, siis tõenäosus on, et enamik raskemate narkootikumide tarvitajaid saavad osa ka marihuaana võludest.

On veel palju müüte ja hulganisti valeinformatsiooni marihuaana kohta, mis on tulnud kõrgematelt autoriteetidelt, kellel – võib ainult oletada – on südams kindlasti meie parimad huvid. Üks on näiteks see, et marihuaana põhjustab kuritegevust. Tegemist on absoluutselt ennekuulmatu väitega, sest igaüks, kes on kunagi näinud marihuaana mõju all olevat inimest, võib selle vastu tunnistada. Või et marihuaana on apaatia ehk tundeelu tuimenemise peamine põhjustaja. Ütle seda The Beatles’ile, Steve Jobsile, Pablo Picassole või mis tahes edukale inimesele, kes on nautinud kanepi võlusid.

Enne, kui marihuaana teemal jätkame ning uurime, milliseid potentsiaalseid ohte see tekitada võib, tuleb kõigepealt kaaluda teabe allikat. Kas mingi allikas peab sisimas tõsimeeli tähtsaks sinu heaolu või paisatakse meie sekka lihtsalt valeinformatsiooni taime kohta, mida meid aegade algusest peale on õpetatud kartma? Selliste väidete puhul tuleb küsida nende motiivide kohta. Kui kõik need väited on pelgalt müüdid, siis miks neid ikka ja jälle meile korratakse?

Meditsiinilised faktid marihuaana kohta

Marihuaana ja selle tarbimisega on seotud nii mõnigi meditsiiniline raviomadus. Oluline on toonitada, et neid atribuute ei ole võetud õhust, vaid kogenud ja staažikad arstid ning asutused on väga selgelt öelnud, millist kasu ja leevendust marihuaana suitsetamine endaga kaasa võib tuua. Siin on mõned näited:

Kanep on eriti tõhus iivelduse ja oksendamise puhul, samuti isupuuduse ja teatud tüüpi valude korral. Ja see on erakordselt ohutu; palju ohutum kui enamik meile igapäevaselt väljakirjutatud ravimitest. Kui marihuaana oleks uus avastus ja tegemist oleks meile tundmatu ainega, mis ei kannaks endaga kaasas kultuurilist ega poliitilist pagasit, oleks tegemist suure imeravimiga. Seda ütles muide Harvardi Meditsiinikooli emeriitprofessor Lester Grinspoon, mitte mõni stoner-naaber.

USA valitsus on välja toonud ka 16 sümptomit, mille puhul on marihuaana meditsiinilisel otstarbel kasutamine lubatud. Need on muu hulgas Alzheimeri tõbi, AIDS, anoreksia, artriit, kahheksia, vähk, Crohni tõbi, epilepsia, glaukoom, HIV, migreen jne. Lisaks võib välja tuua veel rida haigusseisundeid, mida saab kanepiga kas ravida või leevendada. Näiteks insomnia, rahustisõltuvus, kopsufibroos, psoriaas, bipolaarne häire, obsessiiv-kompulsiivne häire jne. Ja nagu sellest veel ei piisaks, et toetada marihuaana väärtust ravimina, siis on USA valitsus avalikult möönnud, et nende diagnoositud haiguste puhul on marihuaana ravimina vastuvõetav. Check.

Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kanepi tarbimine aitab leevendada valu. Marihuaana mõju parendab meie mõlemat ajupoolkera. Läbi suurenenud sümpaatilise tegevuse on aju vasaku poolkera taju kõrgendatud, samal ajal kui parema ajupoole vastuvõtt on tõhustunud. See on füsioloogiline fakt. Rohkem verd ja puhtam veri saadetakse ajju justkui „võitle või põgene” reaktsioonina. Rohkem verd tähendab rohkem hapnikku ja seeläbi ka selgemat mõtlemist. Kapillaarid on avanenud, kogu aju verevarustus on suurenenud ja toimub lõõgastumine.

Kuna marihuaana, s.o suitsetamine ja tarbimine ka muul meetodil, laiendab alveoole ehk organismis olevaid anatoomilisi moodustisi, on ka toksiine selle tarbimisega kergem kõrvaldada. Kui sööme sisse marihuaanat, siis läbi kapillaaride täiustumise paisub ka süda, mida aina enam täidetakse täielikult hapnikurikka verega. Samal ajal esineb ka rohkem kokkutõmbeid ja laiendusi, mis võimaldab suuremat vere pumpamist ülejäänud keha jaoks.

On selge, et ka mõne üksiku allika põhjal võib julgelt öelda, et marihuaana pakub valu ja haiguste puhul kehale leevendust ja lõdvestust. Nüüd oleme aga tagasi küsimuse juures, et miks see siis ikkagi ebaseaduslik on?

Vastus sellele on tegelikult väga lihtne. Kanepit kardetakse meditsiini- ja farmaatsiatööstuses, mis on investeerinud raha kunstlikesse ja ohtlikesse ravimitesse ja ravimeetoditesse. Kui marihuaana nüüd seaduslikuks muuta, siis kaotaksid need tööstusharud suure osa enda rahast. Seevastu võitlevad nad tulihingeliselt ausa, kasuliku ja praktilise marihuaana legaliseerimise vastu, et hoida alal enda ravimeid (mille kasu ainult mõnel korral ületab selle riskid), mis inimesed ikka ja jälle otsapidi arstikabineti ukse taha toovad. Kurb, kuidas tühipaljas ahnus hoida inimesi teadmatuses ja ebatervislikuna on marihuaana ebaseaduslikkuse aluseks. Kui juba ahnusest rääkida, siis ei ole me veel vaadanud sugupuu teisele poole, kus asetseb kanep kui taim kanepiliste sugukonnast.

Supertaim kanep

Lubage mul teatada üks kindel fakt: kanep ei ole marihuaana. Kanep on marihuaana ambitsioonikam ja praktilisem „nõbu”. Samal ajal kui marihuaana viibib kodus ja kirjutab luulet ning maalib pilte, siis on kanep väljas „asju ajamas”, tehes muu hulgas näiteks materjale, rõivaid, autoosi – you name it.Kanepitaimest ei saa ennast pilve tõmmata isegi siis, kui sa seda suitsetaksid. Kuid see teeb kõike muud peale selle. See riietab, toidab ja vannitab sind, on kütuseks sinu autole ja guess what? See on ebaseaduslik. Mõtled, miks, kui see isegi suurema tahtmise korral sind seitsmendasse taevasse ei vii. See on väga hea küsimus.

Tegemist on pika ja peenikese taimega, mille lehed on koondunud taime tippu. See tähendab, et neid võib istuda üksteisele väga lähestikku – 900 taime ruutmeetri peale! Kanep kasvab peaaegu kõikjal, nõuab vähe väetist, puksib välja umbrohu ja osutab ka kahjuritele vastupanu. Lisaks sellele on tema kasvuaeg väga kiire – 70-110 päeva ja küps taim on valmis.

Kanepitaime kasutataks nööride, köite, vaipade ja teiste kõrge kvaliteediga tekstiilitoodete valmistamiseks (kardinad, riided, rätikud). Võrreldes puuvillaga, on kanepitaim vastupidavam, tugevam, imavam. Samuti ei nõua kanepi kasvatamine põllumajanduslikke kemikaale, mida ei saa aga puuvilla kohta öelda, sest väidetavalt kulub pool kõikidest kasutatavatest kemikaalidest just puuvillale.

Kanepivars on rikas ka tselluloosi poolest ning seetõttu saab seda kasutada ka paberi valmistamisel. Erinevalt puidust, on kanepist tehtud paber happevaba, ei pragune ega muutu kollaseks. Samuti ei vaja kanepi baasil valmistatud paber keemilist töötlemist. Ühesõnaga saab seda kasutada kõige tootmiseks, mida saab ka puidust valmistada – mähkmed, kartong, ajalehepaber, paberrätikud jne. Kusjuures 20-aastase perioodi kohta toodab üks aaker kanepit sama palju „viljaliha” kui 4,1 aakrit puitu.

Kanepit kasutatakse ka kütuse tootmiseks. Metaan, bensiin, süsi, metanool – seda kõike saab kanepist toota ning seejuures on selle põlemise protsess keskkonnale palju vähem kahjulik, sest see ei sisalda metalle ega tõsta Maa atmosfääri süsinikdioksiidi taset. Samuti kasutatakse kanepit tindi, värvide, peitsi, lakkide ja erinevate määrdeainete valmistamiseks.

Ka kanepitaime kasutamine ehitusmaterjalina ei ole midagi uut. Arheoloogid on leidnud mineraliseerunud kanepist sildu nt Prantsusmaalt. Ka USA tööstur ja novaator Henry Ford konstrueeris 1930ndatel aastatel terve auto kere kanepist. Tänasel päeval lisavad nii BMW kui ka Mercedes seda autode armatuurlaudadele ja uksepaneelidele.

Kanepiõli saab taimest eraldada ja kasutada erinevate toodete puhul – alustades kosmeetika- ja kehahooldustoodetega, lõpetades toiduainete ja –lisanditega. Taimeriigis sisaldavad just kanepiseemned kõrgeimal määral kasulikke rasvhappeid ning on ühtlasi suure valgusisaldusega, mis tähendab, et sellest saab valmistada pähklivõid, tofut või kasutada seda jahu või valgupulbrina.

Nüüd, kus on nimetatud kanepi kõikvõimalikud mõjud ja kasu inimkonnale, võtame hetke, et vaadata ka selle imelise taime mõju meie majandusele, keskkonnale ja tööstusele. Kui sinu silme ette kerkis nägemus lihtsamast, puhtamast ja tõhusamast tulevikust, siis ei ole sa üksi. Kuigi kanepit kasvatatakse üle kogu maailma sellistes riikides nagu Kanada, Hiina, Suurbritannia, siis on see endiselt ebaseaduslik Ameerika Ühendriikides. Võin siinkohal kõlada kui katki läinud raadio, kuid ma ei väsi kordamast: praegused suurtööstused (kivisüsi, nafta, puit, puuvill) kardavad, et kanepi legaliseerimine lööb augu nende ridadesse ja seetõttu võitlevad nad selle eest, et hoida see ebaseaduslikuna. Seaduseloojad kardavad ka seda, et marihuaana reguleerimise aspekt osutuks väga keeruliseks. Mitte, et nad juba praegu head tööd ei teeks, aga hey! Mida iganes selleks, et vaigistada praeguseid ettevõtmisi, eks?

Blah, Blah, Blah… Mis edasi?

Nii me siin seisame, keset meie aja ühte tähtsat probleemi. Kas ja kuidas legaliseerida, reguleerida ja seejärel kontrollida kanepit ja selle kasutamist? Seni, kuni kanepi edasine tulevik on selgusetu, rajage endale ise tee ning uskuge ainult seda, mille kohta teil on tõendeid. Olgu need siis teie endi peas või teada kogu maailmale.

Allikas: http://andrewskis.hubpages.com/hub/Why-Marijuana-Should-Be-Legal-Now-Part-2-Myths-and-Facts

Foto: http://thecoloradoobserver.com/wp-content/uploads/2013/05/mmj.jpg