Kreeka – veel üks abipakett on tõsiasi

Kreeka majanduslik seisukord on ajaloo kõige hullem ning riigi pankrotistumist kardetakse tohutult, sest pole selge, millised võivad olla tagajärjed. Paraku on viimastel nädalatel selgeks saanud, et Kreekat üritatakse ikka veel päästa ning seetõttu valmistutakse „demokraatia hällile” veel ühe päästepaketi andmiseks.

Kreeka on eurotsooni mustaks lambaks olnud juba pikemat aega. Euroopa riigipeade öised koosolekud ja arutelud, kuidas ja mismoodi aidata võlgades vaevlevat Kreekat, on jõudmas järgmisesse faasi – s.t kolmanda abipaketini.

Käesoleva aasta juulikuus oli Kreeka võla suuruseks 320 miljardit eurot, samas kui 2009. aastal enne kriisi algust oli see 300 miljardit eurot. Teatavasti on Kreeka nii võlgade saneerimisega kui ka erinevate kärbetega enda positsiooni justkui stabiliseerinud, kuid paraku on vanade laenude kustutamiseks võetud hoopis mitmeid lisalaene ning see on riigi võlga taas kasvatanud. Kreeka võlg on EL-i keskmisest lubatust võlast (60%) üle kolme korra suurem ja kasvab veelgi. Seega võiks arutluse alla tuleva kolmanda nn päästepaketi mõte olla mitte Kreeka, vaid hoopiski tema abistajate päästmise pakett.

Kreeka kolmanda päästepaketi mõtte käis mõni nädal tagasi välja Saksamaa rahandusminister. Peamine põhjus seisneb selles, et Euroopa Keskpank peab alates järgmisest aastast – nagu mitmed teisedki laenajad – hakkama Kreekalt tagasi saama enda laene koos välja antud intressidega. Paraku on aga Kreeka võlakoormus hoolimata kärbetest paisunud ning seetõttu olekski justkui lahenduseks Kreekale uue abipaketi andmine. Seega üritab Euroopa peamiselt päästa n-ö enda pumbatud raha Kreekasse ja paljudesse sinna rajatud Euroopa riikide ettevõtetesse.

Kreeka päästaks antud olukorrast kas majandusime, meeletu kärpimine ja kasin elu järgnevateks kümneteks aastateks või siis näiteks laenude poolitamine. Viimane olekski ehk kõige reaalsem, sest sellisel juhul peaks Kreeka tagasi maksma 320 miljardist 160. Paraku on IMF ja Euroopa Keskpank juba öelnud, et nemad sellega ei lepi ja tahavad võlad täismahus tagasi saada. Samas võivad riikide keskpangad sellise sammu teha ning nende poolt võimaldatav laen suurusega kuni 180 miljardit suudaks katta Kreeka poolitatud laenu ilusti ära.

Seega võib öelda, et Kreeka olukord pole kiita ja kindlasti peavad selle riigi poliitikud tegema meeletut lobitööd teistega, et üldse midagigi head enda olukorra leevendamiseks loota. Paraku on Kreeka juba mitmel korral Euroopa riikide usaldust petnud ning nüüd on ehk ainsaks õlekõrreks just nende riikide lobitöö, kelle firmad Kreekas paiknevad ja kellele need kasu toovad. Peamiselt nende jõul ehk suudetakse Kreekale mingi pääsemistee leida.

Allikad: www.euronews.com, www.taloussanomat.fi

Foto: www.illobbista.wordpress.com/2011/08/25/understanding-the-greek-crisis/