Little Nicky – esimene kaubanduslikult kloonitud kass

Little Nicky ja kaubanduslik kloonimine

Kloonitud lemmikloomad oleks justkui ulmefilmide pärusmaa, kuid tegemist on tõelise fenomeniga juba 2004. aastast, mil Little Nicky – esimene kaubanduslikult kloonitud kassipoeg – sündis. Little Nicky on geneetiliselt identne koopia oma isa Nicky’ga, kes suri 15-aastasena vaid aasta varem. Nicky omanik, Texasest pärit Julie, igatses oma kassi niivõrd palju, et otsustas astuda küllaltki ebatavalised sammud valu leevendamiseks ning lasi kassi kloonida.

Paljude jaoks tundub tegemist olevat aga küllaltki mõttetu sammuna, sest ehkki Little Nicky on oma isa identne koopia, ei asenda protseduur siiski surnud kassi. Ühe asjana võib välja tuua kas või asjaolu, et harjumuspärase täiskasvanud kassi asemel sai Julie endale noore kassipoja. Lisaks võib veel eraldi välja tuua looma isiksuse, mis ei ole mõjutatud pelgalt geenide poolt, vaid ka ümbritsevast keskkonnast, kus loom üles kasvab, ja muudest teguritest, mida seal kogeb. Siinkohal on kaheldav, kas Little Nicky ikka oli surnud kassile parem asendaja kui seda oleks olnud mõni tavaline kassipoeg. Omaniku sõnul käitus kass aga täpselt samamoodi nagu tema eellane, sh tõi naine välja kassi ebatavalise tõmbe vee suunas.

Kui palju lemmiklooma kloonimine maksma läheb?

Rõõm, mida pakkus Julie’le surnud lemmiklooma kloonimine, läks naisele maksma 50 000 dollarit. See astronoomiline summa kombineeritult inimeste halvakspanuga põhjustas palju poleemikat.

Loomade heaolu eest seisvad organisatsioonid märkisid, et igal aastal pannakse magama tuhandeid hulkuvaid kasse, mistõttu ei ole kuidagi mõistlik kulutada nii suuri summasid üheainsa kassipoja tootmisele. Seda raha võiks eesmärgipäraselt kasutada hoopis muude väärtuste loomiseks – kas või kogu maailma hulkuvatele kassidele peavarju ehitamiseks. Lisaks sellele on kogu kloonimise protsess suuresti ebaefektiivne, sest edukas embrüosiirdamine on haruldus ja enamik kaitseid kukuvad läbi.

Ajalugu

Loomade kloonimine ei ole sugugi uus nähtus. Alates 1996. aastast, mil maailmale tutvustati kloonlammas Dolly’t, on loomade ja isegi inimeste kloonimine midagi, millesse tuleb suhtuda realistlikult. Dolly oli küll esimene kloonitud imetaja, aga esimene loom – konn – klooniti tegelikult juba 1970ndatel aastatel.

Kas kloonimine mõjutas Little Nicky tervist?

Kardetakse, et kloonitud loomadel võib hilisemas elus ette tulla terviseprobleeme. Need kartused ei ole aga tõeks saanud Little Nicky puhul, kellest on tänaseks kasvanud täiesti terve täiskasvanud kass.

Kurikuulus Dolly suri aga kõigest 6-aastaselt, mis on vaid pool lammaste tegelikust elueast, kopsuvähki. Veel varem, s.o nelja-aastaselt, diagnoositi tal juba väga tõsine liigesepõletik. Esineb mõningaid spekulatsioone selle kohta, et kloonitud loomad kannatavad telomeeride lühenemise all. Teatavasti lühenevad telomeerid iga rakujagunemisega, see on vananemise märk. Seetõttu öeldakse, et Dolly oli juba sündides geneetiliselt 6-aastane. Siiski on võimatu öelda, kas Dolly enneagne surm oli kindlasti tingitud asjaolust, et ta oli kloonitud, kuna teised kloonitud loomad tunduvad olevat täiesti terved.

Teisi kloonitud loomi

Kuigi Little Nicky on esimene kaubanduslikult kloonitud kass, ei ole tema näol tegemist maailma esimese kloonitud kassiga. See au kuulub kassile nimega Copy Cat, kes sündis 2001. aasta detsembrikuus. Kahe kassi vaheline erinevus väljendub selles, et Copy Cat klooniti uurimisprojekti osana, mitte raha eest konkreetsele kliendile.

Ühe teise projekti eesmärgiks oli kloonida Missy – samanimelise firma 2002. aastal surnud lemmikloom. Viis aastat hiljem, 2007. aastal, pärast arvukaid uuringuid see ka õnnestus. Ettevõte, mis kloonis aga Little Nicky ja pakkus kaubandusliku kloonimise teenuseid ka teistele, suleti 2006. aastal.

Allikas: http://aalite.hubpages.com/hub/Little-Nicky-the-First-Commercially-Cloned-Cat

Foto: http://chris.rathouz.com/houseLion/wp-content/uploads/2012/08/Maine_coon_kitten_Calida_by_ropo_art.jpg