Milline peab olema üks suurepärane juht ehk lugusid Leninist

Juhtimisblogija ja ettevõtluskonsultant Veigo Kell kirjutab enda blogis tavalistest ja headest juhtidest ning leiab, et ideaalsete juhtide omaduste kirjeldused sarnanevad vägagi sellega, kuidas omal ajal kirjeldati nõukogude töörahva juhti Leninit.

Tegemist oli inimesega, kelle kohta kirjutatu võtab põlvkonnakaaslasest kirjanik Andrus Kivirähk kokku järgmiselt:

Ta on väga aus ja õiglane – ehkki ise tähtis riigimees, ei tüki ta kunagi esile, seisab tagasihoidlikult poesabas koos töölistega, seljas juba veidi kulunud, kuid kõigiti puhas ülikond. Lisaks on ta maailma parim ujuja, kuldsete kätega meistrimees ja üleüldse – igas mõttes täiuslik inimene. Kõik lihtsad tööinimesed armastavad teda ja saadavad talle omapüütud kala ning musta soldatileiba, aga Lenin ei võta kingitusi vastu, vaid jagab orbudele, ise aga joob üksnes suhkruta teed.

 Lapsena uskusin ma kõiki neid lugusid tõsimeeli ega kahtlustanud kunagi, et tegemist on osaga nõukogude režiimi ajupesust. Nagu me tänaseks teame, oli tegemist inimesega, kelle kuritegelik pärand on maailma ja sealhulgas ka Eesti riiki tugevalt mõjutanud. Ja seda mitte heas mõttes.

Kuid just jutustused „meie Leninist” oma üle vindi keeratud absurdsuses on ootamatult sarnased juhtimistekstidele, kus räägitakse „väljapaistvatest liidritest” ja „suurepärastest juhtidest”. Eriti need, mis kirjeldavad, mis omadused neil juhtidel on ja mida nad võrreldes keskmiste juhtidega teistmoodi teevad. On märkimisväärne, et need tekstid pärinevad reeglina juhtivate äriväljaannete veergudelt. Mõningad neist on jõudnud ja jõuavad kindlasti edaspidigi läbi tõlgete ka eestikeelse lugejani. Ja kahtlemata on neil oma tänuväärne lugejaskond.

Nagu Lenin, kes nõukogude kirjanduses koondas endas absoluutselt kõiki inimlikke positiivseid jooni, on ka väljapaistvad liidrid puudusteta üliinimesed, kes suudavad, oskavad ja teavad märgatavalt rohkem kui kõik „mitte-Leninid”. Nagu lood Leninist, pole mõõdutunne või püsimine reaalsuse piirides suurepäraste liidrite kirjeldamisel mingi argument. Siin eeldab tekst läbivat üliinimlikkust. Aga teatavasti on müüdid, muinasjutud ja lood kangelastest inimkonda saatnud aastatuhandeid. Pole lood liidritestki oma sisult midagi muud kui vana asi enda kaasaegsemal kujul.

Kuid missugune siis on see „väljapaistev liider”?  Kuigi seda kirjeldavaid artikleid leiab internetist rohkem kui lugeda jõuab, pole väga vahet, missugust valida. Seetõttu piirdun järgnevate näidete puhul üheainsa looga, see on Forbes’ist pärit kirjatükk 5 Transitions Great Leaders Make That Average Leaders Don’t.

Niisiis:

•     Parimad liidrid tajuvad, et iga suurepärase organisatsiooni nurgakivideks on ühine eesmärk, jagatud väärtused ning koondumine ühise visiooni suunas.

•     Suurepärased liidrid loovad kultuuri, keskpärased liidrid lubavad kultuuril isevoolu areneda.

•     Nad väärtustavad kuulamist, süviti minekut, vaatlemist ning õppimist. Nad teavad, et kõiketeadjad ei tõmba kedagi haneks – peale iseenda.

•     Nad on tundlikud teiste inimeste suhtes ning käituvad tagasihoidlikult.

•     Parimad liidrid ei pane inimesi raamidesse, vaid vabastavad raamidest. Nad teavad, et liidrite ülesanne ei ole kasvatada järgijaid, vaid püüelda ühiselt jagatud juhtimise poole.

•     Kui keskpärane liider tegeleb protsesside ja süsteemidega, siis väljapaistev liider tegeleb eestvedamise tõhustamisega (jättes sujuvalt märkimata, mida see tähendab).

•     Väljapaistvad liidrid hoolitsevad enda inimeste eest.

•     Kui keskpäraseid juhte nähakse ärijuhina, siis parimaid juhte nähakse suurepäraste inimestena.

See kõik on õige ja hea, kuid kui on soov saada tõeliseks liidriks, siis läheb vaja natuke enamat – nimelt selgelt üleinimlikke võimeid. Nii ei kimbuta tõelist liidrit kunagi tunnetus- ja tajuvead, teda ei puuduta häired inimestevahelises kommunikatsioonis, ta ei tee kunagi otsustamisel vigu, ta näeb kõiki varjatud ohte juba kaugelt ning suudab aina uute lisanduvate tasanditega maailma muuta sama lihtsaks kui see oli tuhat aastat tagasi.

Mõned näited:

•     Suurepärased liidrid on üdini teadlikud nii iseendast ja enda emotsioonidest kui ka organisatsioonist, kultuurist ja kontekstist.

•     Suurepärased liidrid väldivad varjatud ohte ja lõkse, kuhu keskpärased liidrid nii kergesti satuvad.

•     Head juhid väldivad komplekssust, sest komplekssus on vaenlane, mitte sõber. Komplekssus ja keerukus aeglustavad arengut, lämmatavad innovatsiooni ning mõjub halvavalt kultuurile, keerukus on kulukas ja ebaefektiivne. Seetõttu väljapaistvad juhid ellimineerivad või vähendavad keerukust, samal ajal kui keskpärased juhid ja nende alluvad mässivad keerukuse enda sisse.

Midagi pole öelda, selline võimekus teeb kadedaks.

Heaks juhiks pole kerge saada, kuid kõigis neis täiusliku liidri omaduste otsimise lugudes kipub vint üle keerduma. Seetõttu juhtubki nende „väljapaistvate liidrite” kirjeldamisel pahatihti seesama, mis juhtus Leniniga. Soovides muuta kedagi üliinimeseks, saab pühakust lollakas.

Allikas: http://erinevadsignaalid.net/mida-teevad-valjapaistvad-juhid-teistmoodi-ehk-lugusid-leninist/

Foto: http://24.media.tumblr.com/63156bb2ca532bc1a4e184413077045f/tumblr_mjrit3VlXB1r4hd1vo1_2