Noored ja töö

Tänapäeva oluliseks teemaks on noored ja nende tulevik. Meie loodame enda järeltulevatele põlvedele ainult parimat, kuid iseseisva elu alguses on paljud pidanud silmitsi seisma mitmete raskustega nagu näiteks töö. Milline on seis ja kuidas seda parandada?

Noored ja töö – see on teema, millest on räägitud palju ja viimasel ajal on see tõusnud taas päevakajaliseks. Miks on see nii? Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal 15-24-aastaste noorte hulgas tööpuudus 54%. Seega iga teine noor oli töötu. Loomulikult oli siin põhjuseks ka lahvatanud majanduskriis, kuid viimasel ajal kui majandus kosus, siis langes tööpuudus 17% peale, mis on ikkagi kaks korda suurem majanduskriisi eelsest ajast.

Tallinna Ülikooli õppejõu Marge Undi sõnul olid majanduskriisi ajal suurimad kannatajad just noored, sest nad olid viimased, kes tööle võeti ja esimesed, kes sel ajal lahti lasti. Paraku on tänane päev ka noortele keeruline, sest hinnad on kõrged ja just oma elu alustava noore väljavaated just eriti toredad ei ole. Noorte üheks suurimaks puuduseks tööturul vanemate olijate ees on see, et nad pole omandanud piisavalt kogemuse. Samuti ei ole ka paljudel noortel keskkooli ajaks veel selgeks saanud, mis alaga end pingsamalt siduda tahetakse. Need ja mitmed teised tegurid muudavadki noorte olukorra keeruliseks.

Mida selle jaoks võiks teha, et noorte olukorda muuta. Riiklikul tasemel saaks kindlasti juba kooliprogrammi sisse tuua karjäärinõustamise teema. Osades koolides see juba tegelikult ka toimib, kuid mitte enamuses. Arutlemine spetsialistiga võimaldaks noorel oma huvi aegamisi suunata just selle alaga, millega ta tulevikus leiba teenida soovib. Kindlasti võiks nii koolis kui ka ülikoolides üha enam olla üha suurem rõhk ka praktikatel, et see võimaldaks juba enne tööle pühendumist kujutleda, mida töötamine endast üldse kujutab ja milleks noor inimene peab tulevikus valmis olema.

Noored  peaksid aga ka ise aktiivsed olema ning üritama tegeleda erinevate vabatahtlike töödega ja ka ise end praktikatele pakkuma peale kooli mõneks tunniks, nädalavahetustel või suvevaheajal. Kui tulevasel tööandjal on valida, kas võtta tööle noor, kes lõpetas kooli, aga oli 3 kuud niisama ja teine, kes lòpetas kooli, kuid osales vabatahtlikuna kuskil tööl, siis enamuses langeb vaekauss ikkagi teise variandi kasuks. See julgeb tööandjale tagada kindluse, et töötaja omab distsipliini ja ta on tööeluga juba eelnevalt kursis.

Olen kohanud oma töös ka keskkooli noori, kelle arvates 1000 eurot kätte on vähe ja nemad alla selle summa tööle ei läheks. Siin on ka koht, kus tuleks noortele selgeks teha raha väärtus ja ka majandamise mõiste. Keegi loomulikult pole vastu, et noored saaksid head teenistustasu, kuid päris keskkoolipingist mõnda firmasse juhtivamatele kohtadele saavad vaid vähesed.

Kindlasti pole noorte olukord tööturul lootusetu, kuid selle nimel, et endale hea töö korraliku palgaga leida, eeldab ka noorte tahtmist ja pürgimist selle eesmärgi nimel olla haritud nii akadeemiliselt kui ka läbinud eelnevalt ka praktilised kogemused töövaldkonnas.

Allikad: www.delfi.ee, www.stat.ee

Foto: www.fanpop.com