Sipelgate salapärane ühiskond

Inimesed on kohati osavalt rakendanud looduses toimivat disaini tehismaailmas ning nii saavutanud väga hõlpsa lahenduse. Meil on aga puutumata jäänud sotsiaalvaldkond. Ehk oleks aeg võtta õppust mõnelt teiselt Maal elava liigi ühiskonnastruktuurist.

Tere tulemast minu maailma! Minu nimi on Aadam ja olen 4-aastane punasipelgas. Ma otsustasin avada uksed maailma, mis on salapäraseks jäänud paljudele. Inimesed arvavad, et teavad meist palju, kuid nende teadmised meist on võrreldavad äsjasündinute omadega. Sipelgamaailm on väga sarnane inimeste omaga, kuid meil on nii mõnigi eelis, mida inimesed peaksid kõrva taha panema.

 

Sipelgad oskavad hinnata meelelahutust ja puhkust. Näiteks on meil pesa ida osas ehitatud uhke bassein koos pesast välja ulatuva terassiga. Seal saavad nad nautida soojust särava päikese käes. Liikudes edasi mööda keerulisi käike jõuame kooliosakonda. Siin õpetatakse sipelgaid mööda seinu kõndima ning eristama hapet, mis võimaldab tõsta endast raskemaid objekte. Pesa kõige alumises osas on meil magamistoad ning söögikamber. Need on pesa kõige pühamad kohad, mis on kaunistatud jaanimardikate hõõguvate lambikestega. Seal paitab uinuvaid vaikne tuul ning helinaks on õrn veesulin.

 

Üldjuhul me ei suhtle omavahel kasutades suud, et moodustada tähenduslikke häälüksusi. Meie suud on mõeldud töötamiseks. Selleks, et vältida ebakõlasi oleme loonud lõhnade süsteemi. Meeldiv lõhn on positiivse tähendusega ning vastupidi. Nii on meil vähem lobamokkasi ning palju tõhusam töökasutus.

 

Oleme ka väga distsiplineeritud. Meie ühiskond on jaotatud kahte leeri: ühed, kes töötavad väljaspool kodu, et varustada meid kõiksuguste maiustustega, mida hiiglased peavad rämpsuks ning teised, kes hoolitsevad meie kodu eest ja vaatavad, et kõik seespool oleks korras. Kõik sipelgad töötavad kogukonna heaks. Mitte ükski ei tööta individuaalselt enda kasuks.

 

Nagu igal elaval loodusel on ka meil palju suuri vaenlasi, kuid kui püsime koos ning töötame kõik ühtse eesmärgi nimel, pole vaenlase suurusel enam mingit tähtsust. Siin ongi konks. Oleme loonud vettpidava süsteemi, kus korruptsioonil ning indiviidi võimuihal pole kohta.

 

Autor: Sander Lebreht

Allikas: SLebreht Blogi