Tänapäeva noored – meie tulevik või hukatus?

Palju on räägitud sellest, mis meist tulevikus saab. Teadupoolest rajavad tuleviku noored. Just need, kes praegu pargipingil joovad. Need, kes ütlevad, et elame vaid korra.

Ma tahaks loota, et asi pole tegelikult nii hull, kuid mida enam ma näen, mida teismelised Internetis ja tänavatel korraldavad, seda enam mulle tundub, et meie tulevik ei saa olema kuigi roosiline.

Kui mõelda sellele, et mõnekümne aasta pärast tõugatakse tänaste noorte poolt troonilt praegused tegijad, tundub, et meie elu hakkab koosnema vaid Internetist. Mitte, et see juba praegu nii ei oleks. Ilmselt leiutatakse igasuguseid imevidinaid, mille abil ei pea tööl ega koolis käima, kõik kodused tööd saab tehtud Internetis. Ehk isegi saab söödud-joodud seal. Mõne jaoks tundub see kindlasti suurepärane, kuid minu jaoks mitte. Mis saab siis nii-öelda päriselust? Mis saab meie kauni Eesti imeilusast loodusest? Mis saab väliskeskkonnast? Mis saab neist lastest, kes väljas möllates enda põskedele imelise puna on saanud? Sellele mõtlemine teeb kurvaks.

Trotsi tekitab ka vaade, mida on igapäevaselt tänavapildis näha. Kümned, kui mitte sajad teismelised laamendavad, viskavad prahti maha, kaklevad, ropendavad, suitsetavad ja joovad. Nende elu koosnebki vaid eelmainitust. Nad ei tee midagi kasulikku, enamik neist ei käi kooliski ja kes sinna siiski jõuab, ega ta siis seal õpi. Ta teeb kõike muud. Ta ei pea haridust vajalikuks ega teadvusta endale, et ilma selleta on nii raske elus hakkama saada.

Kindlasti ei taha ma üldistada. Ei taha öelda, et kõik noored on sellised, kes on päevad läbi Internetis või tänavatel joomas. On ka väga tublisid ja aktiivseid teismelisi, kes tegelevad saja erineva asjaga päevas. Neile mõeldes on lootust, et ehk on neid piisavalt palju, et meie elu muutuks paremaks, et kaoks see häda ja viletsus. Võib-olla nad muudavad selle riigi paremaks kohaks, kus elada.

Ilmselgelt ei aita see kritseerimine midagi. Jääb vaid loota, et ajaga tuleb noortele mõistus pähe ja nad saavad aru, et selliste tegudega ei riku nad ainult enda, vaid ka kõigi teiste tulevikku. Noored, teie kätes on kõigi tulevik! Paratamatus on see, et inimene ei ela igavesti. Vanad surevad ja noored tulevad peale. Õppige, õppige ja veel kord õppige, vaid nii on meie kõigi tulevik parem.

Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi seis ei ole eriti hea, ei saa praegu ikkagi öelda, kas tänapäeva noored on meie tulevik või hukatus. Kaalukauss on keskel. Meil jääb üle vaid heale loota.

Foto: http://g1.nh.ee/images/pix/900×585/6580b883/file63883415_3e408a8.jpg