Töötingimused maksudes Eestis ja Rootsis

Töötingimused Eestis on erinevad Rootsist märgatavad, sotsiaalkindlustused samuti. Mis on Eestis teisiti Rootsist? Alljärgnevas artiklis räägime elust avalikus sektoris isikliku kogemuse ja info põhjal Eestis ja lühidalt ka Rootsis.

2011. aastal kui Eesti võeti vastu eurotsooni näis osadele kõik ilus ja teistele, et nüüd tuleb valmistuda kõige hullemaks. Jah, olime tollal majanduskriisis ning nii valitsus kui ka rahvas lootsid, et euro oma tulekuga päästab meid halvemast. Tegelikult osaliselt see nii ju läkski, vähemalt statistiliselt – tööpuudus riigis vähenes, firmades hakati looma uusi töökohti. Paraku tingis euro tulek ka eurotsooni ühe ebameeldiva tagajärje, milleks oli hindade ühtlustumine ülejäänud Euroopaga. Hetkel on teada, et eesti hinnad on Eurostati andmetel 2012. aastal moodustanud euroopa keskmisest 86%, palgad aga keskmisest  35%. Vahe on tõsiselt suur ja loomulikult tingib selline olukord rahva pahameele. Samuti pole tagatud meil mingisuguseid suuremaid sotsiaalseid tagatisi. Mis juhtub siis, kui inimene kaotab töö, invaliidistub jne?

Töötingimused Eestis on avalikus sektoris kindlasti paremad kui enamuses osas erasektorist, kuid avalikus sektoris on kindlasti tunda rohkem nn onupojapoliitikat. Samuti on ka hüved, mida avalikus sektoris pakutakse, kindlasti suuremad kui erasektoris. Näha on ka seda, et üha enam noori Eestis liiguvad tööle justn avalikku sektorisse, sest palgatase on seal kõrgem ja stabiilsem ning töökoht ka kindlam. Kui meenutada majanduskriisi aegu, siis avalikus sektoris koondati enamuses tühje ametikohti, samas kui erasektoris tuli koondada kohti, mis olid vajalikud selleks, et ettevõtted ellu jääksid.

Õnneks on uus avaliku teenistuse seadus, mis jõustus 2013. aasta kevadel kitsendanud ametnike ja teenistujate töötingimusi ja tõmmanud neid tuntavalt koomale. Ka enamus endisi hüvitisi on kaotatud, seega üritatakse liikuda üha enam samm-sammult nii erasektori töötajate kui teenistujate/ametnike ühtlustamine. Paraku kõik võtab aega.

Eesti on kindlasti veel arenemisjärgus ja kui soovitaks kõiki hüvesid peaksime kindlasti ka hakkama rohkem maksma. Praeguses olukorras oleks see vist suhtelist ulmeline teema, sest vaeval, et keegi meist sooviks maksta rohkem kui 1/4 oma tasust riigile maksudeks. Rootsis, kus on astmeline tulumaks, peab töötaja, kes teenis aastas kuni 383000 SEK-i, maksma olenevalt läänist 28-34% kohalikku tulumaksu, need aga kes antud summat ületavad peavad lisaks tasuma ka riiklikku tulumaksu ning koos võib see summa küündida ligi 60% palgatulust. Samas see raha läheb erinevate sotsiaalkindlustuste tagamiseks ning seetõttu ka töötuna Rootsis saab korralikult ära elatud. Rootsis olevad töötingimused ja muud hüved on ka seetõttu Eesti omadest paremad – aasta lõpus on ettevõtetel ja riigiasutustel kombeks teha päris kopsakaid preemiaid ja ka tööväliselt soodustakse päris palju nii spordiüritustel osalemist kui ka vabaaja veetmist mõningate soodustega, nt söögikohtade kupongid. Samuti olen sarnasest olukorrast kuulnud ka tuttava käest, kes praegugi tööl Norras avalikus sektoris. Paraku on need kaks mainitud riiki ka väga olulised tootjariigid Euroopas ning seetõttu on elu seal ka stabiilsem.

Loodetavasti aja jooksul võetakse vastu uusi ja paremaid otsuseid selle nimel, et eestlaste üldine heaolu ja palgad paraneksid, kuid kindlasti ei saa see toimuma üleöö, see võtab aega ja kui kaua seda me kahjuks ei tea.

Allikad: www.vm.ee ja www.arileht.delfi.ee

Foto: www.iconarchive.com