„Uus paradigma” eesti poliitikas

Paradigma – väärtuste või muude tunnuste terviklik süsteem, üldine raamistik nähtuste seletamisel ja kavandatu elluviimisel.

Vana paradigma ühiskonnas ja poliitikas – ühiskonna toimimise aluseks on vägivaldne süsteem nii inimese kui ka teda ümbriseva looduse suhtes.

Uus paradigma ühiskonnas ja poliitikas – ühiskonna toimimise aluseks on inimese- ja loodusesõbralik süsteem, inimväärne süsteem.

 

Uue paradigma poliitika – vägivalla ja näilise omakasu asemel inimsõbralik ning rahva elulistest huvidest lähtuv tegevus.

 

Kes osalevad „uue paradigma poliitikas”?

Osalevad huvilised Kodanikud, põhiseaduses sätestatud õiguste ja kohustuste täitjad. Huvilised, kes õpivad ja arenevad, aja jooksul muutudes asjatundjaks igaüks omas valdkonnas.

 

Kes ei osale „uue paradigma poliitikas”?

Ei osale erakondade ümber tiirlejad jt võimutegelased, kes on pidevalt rikkunud kehtivat põhiseadust, lubamata selle elluviimist Eestis.

Kas on võimalik, et endine parteilane osaleb uue paradigma poliitikas? Analüüsime seda olukorda …

Selleks, et osaleda peab ta tunnistama, et tema eelnev tegevus võimustruktuurides oli kuritegelik rahva vastu. Siin on kaks võimalust – kuritegelik kas TEADLIKULT või kuritegelik enese TEADMATA.

Esimesel juhul ei saa inimesed kurjategijat usaldada, kui ta sooritas oma teod TEADLIKULT. Kui ei saa usaldada, siis pole võimalik osaleda poliitikas.

Kurjategija peab kõige esmalt kandma vastutust sooritatud kuritegude eest. Selle aja jooksul võib-olla saab ta teadlikumaks oma tegudest, võib-olla „õpib ümber”? Aga võib-olla ei õpi? Ent kõik see võtab aega ning jõuvarusid. Kas inimesel on jõudu jätkata poliitikas PÄRAST vastutuse kandmist?

Teisel juhul, sooritanud kuriteod EBATEADLIKUNA oli ta järelikult rumal, et ei teadnud. Poliitikuna jätkates on siis inimestele teada, et see tegelane oli rumal. Aga võib-olla on ta rumal edasi? Võtab palju aega ja jõuvarusid, et tõestada oma uut seisundit mitterumalana! Kas tegelane seda suudab? Seda näitab aeg.

Samal ajal kui endised võimurid on ametis oma vastutuse ja ümberõppega, hakkavad ühiskonna ja riigi jaoks tähtsaid otsuseid tegema teadlikud Kodanikud. Aastate pärast on nad ilmselt kogemustega poliitikud, kellel ei ole kuritegelikku minevikku. Nii ei ole ühiskonnal vaja oma otsuste tegemisel endisi tegelasi, erakondade tegelasi, kes on tuntud oma sooritustega erahuvides, erakondade huvides, tegutsedes rahva vastu.

No nii, vastused siin teemalõigus on antud, läheme nüüd edasi …

 

Riigikogu olemasolu ja ülesanded „uues paradigmas”

Riigikogu moodustatakse valimise tulemusena, mille korraldab rahvas, kõrgeima riigivõimu kandja. Selleks tuleb moodustada valimise toimkonnad üle kogu maa. Need toimkonnad moodustavad teadlikud Kodanikud. Kui taolisi kodanikke ei leidu või kui nad ei soovi toimkondi moodustada, siis nii ongi … Siis niisugune ongi rahva, kõrgeima riigivõimu kandja otsus … elada ilma Riigikoguta.

Kui valimise toimkonnad moodustatakse ja nad korraldavad valimise, siis on võimalik moodustada Riigikogu. Millised on tema ülesanded?

Riigikogu ülesanded peaksid olema rahvale, Kodanikele, teada juba enne valimist. See teavitamine peaks olema Kodanike toimkondade ülesanne, kes jälgib, et kõik vajalikud asjad ühiskonnas saaksid tehtud õigel ajal ja õigesti. Niisugune jälgimine eeldab teadmisi ja kogemusi, mis kasvavad tööd tehes. Tuleb luua õpikeskkonnad üle maa, kus Kodanikud saavad õppida ühiskonna ja riigi asju. See õppetöö võiks toimuda koolides ja erialaringides. On tähtis, et see õppimine toimuks. Oleks hea, kui see õppimine toimuks ka ülikoolides.

Praeguses olukorras, kus Kodanike teavitamine Kodanike ülesannetest on puudulik, pole ilmselt võimalik nimetada Riigikogu kõiki ülesandeid, need ilmnevad aja jooksul. Ent üks ülesanne on kindlasti tegeleda seadustega, tegeleda nendega õiges suunas, põhiseaduse elluviimise vaimus! Teine ülesanne on ilmselt tegeleda riigi eelarvega. Kolmas ülesanne on tegeleda kõikide oluliste teemadega ühiskonnas ja riigis, pakkuda neile õigeid lahendusi. Selleks kaasates asjatundjaid, seal kus vaja.

Tähtis töölõik on SEADUSTE tegemine … Arvata võib, et varem, „endise paradigma valguses” on kokku klopsitud hulk seadusi – erakondade võimu kindlustamiseks, maa ja rahva püsiväärtuste lammutamiseks ning rahva karistamiseks. Kõik need seadused tuleb tühistada ja nende loojad avalikkuse ette tuua.

Siit näeme, et Riigikogu töö eeldab asjatundjate olemasolu erinevates valdkondades. JÄRELIKULT, Riigikogu valides peaksid kandidaadid olema asjatundjad erinevates valdkondades. Nad valitakse Riigikokku milleks? Tegema neile jõukohast tööd, ei midagi muud!

On ilmne, et mitte kõik ühiskonnale vajalikud asjatundjad ei pääse Riigikokku. JÄRELIKULT, need asjatundjad peavad leidma rakenduse muudes kohtades. Rakenduse nii, et nad püsiksid tasemel ja ka nii, et nende panus jõuaks ühiskonda. JÄRELIKULT, Riigikogu ja ülejäänud asjatundjate vahel peab olema püsiv ja töine tihe side! See side tuleb korraldada. Selle korraldamise peaks tegema Riigikogu.

 

Rahvakogu olemasolu ja ülesanded „uues paradigmas”

„Rahvakogu” on arvatavasti uus mõiste nende jaoks, kes on arvanud, et riigivõim peab kuuluma erakondadele. Ent nii see ei ole! Kõik need, kes on lugenud kehtivat EV põhiseadust, ja sellest aru saanud, teavad hästi, et kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on kes? … Kui ununes ära, siis nüüd on sobiv aeg oma mälu värskendada.

Põhiseadus ei ütle mitte midagi erakondade kohta, neid pole Eesti riigi jaoks ette nähtud. Ja ongi hea, et pole ette nähtud, nii saavadki Kodanikud sammuda edasi …, tuginedes põhiseadusele.

Üks esimesi samme edasi on Rahvakogu moodustamine. Selle saavad moodustada kes? Kodanikud, kes on lugenud põhiseadust, huvituvad eesti ühiskonnast ja Eesti riigist, soovivad anda nende jaoks oma panust, soovivad ajada Eesti Asja. Kõik need Kodanikud, teadlikud Kodanikud, saavad nüüd võimaluse osaleda ühiskonna ja riigi elus, toetudes omaenese huvile, aktiivsusele ja kehtivale põhiseadusele.

Osaleda ELUSANA, mitte surnuna, karistatuna, põgenenuna või muul viisil tõrjutuna.

See osalemine – osalemine ELUSANA, osalemine OTSUSTAJANA, ongi rahva elujõu allikas … SELLE elujõu allikas, mida praegu enam ei ole, väga paljudel ei ole, ja väga paljudel enam ka ei tule. Nendel, kellel elujõudu veel on, ainult nemad saavad ühiskonnas midagi muuta!

ELUJÕU ALLIKA olemasolul saab eesti rahvas pöörata uue lehekülje oma ajaloos … Ning esmakordselt astuda oma esimesed sammud täiskasvanuna, Kodanike rühmana, kes on teadlik oma ülesannetest oma rahva elus. Seda teadlikkust toetab põhiseadus ning sellest lähtuvalt tegutsevad Kodanikud ja nende ühendused.

ELUJÕU ALLIKA olemasolul on võimalik vaadata ees olevaid arenguteid, sh tulla tagasi rahva iibe teema juurde, eesti asurkondade teema juurde üle maailma, jne … Allika olemasolul on kõik see võimalik, mitte utoopia, nagu kipuvad arvama, ja selle arvamuse vaimus ka tegutsema, erakondade ümber tiirlejad ja nende toetajad.

Rahvakogu tuleks valida iga piirkonna Kodanikest, kelle hulgast „Kodanike kohalik toimkond” valib oma saadiku Kodanike Kongressile. Kongress võtab vastu Rahvakogu tegevuskava ja kinnitab Rahvakogu liikmed ning juhatuse järgnevaks tegevusperioodiks.

Mis on Rahvakogu ülesanne või ülesanded, selle peaks otsustama Rahavakogu Kongress. Mina võin siin soovitada, et üks ülesanne on näiteks Riigikogu tegevuse jälgimine ja Riigikogus vastu võetud otsuste kinnitamine või tagasilükkamine. Teine oluline ülesanne – olla teejuhiks kogu rahvale, oma valitava juhtkonna ja kogu liikmeskonna avaliku aktiivsuse kaudu. Kolmas ülesanne võiks olla maailmas toimuva jälgimine ning oma selgete sisukohtade kujundamine ohtude jm oluliste mõjude ilmnedes.

Nõnda tegutsedes saab Rahvakogu olla eeskujuks oma maa struktuuridele (Ülo ütleks siin „inimestele”, ja küllap on Ülol õigus), sh Riigikogule. Samuti saab ta olla eeskujuks teistele riikidele ja rahvastele. „Uue paradigma”, inimväärse elu paradigma elluviimisel osutub niisugune eeskuju eeskujuks just selle paradigma levimisele maailmas, mis on võti vägivallaühiskondade ajaloo lõpetamiseks planeedil Maa. Kui see sünnib – üha rohkem rahvaid ja ühiskondi hakkab viljelema inimväärset elu, siis see on märk sellest, et inimliik _Homo sapiens_ hakkab saama täiskasvanuks. Ning selle liikumise algataja võiks olla meie maalt pärit Rahvakogu – kui ta seda soovib. Tee on olemas …, ja seda mööda võib sammuda.

 

Vabariigi Presidendi olemasolu ja ülesanded „uues paradigmas”

Eelnevat lugenud inimesel võib tekkida küsimus, et mis on Vabariigi Presidendi ülesanded uue paradigma valguses ja olukorras, kui see paradigma on rakendatud poliitikas? Kui töötavad Riigikogu ja Rahvakogu, kui kogu rahvas on taastanud oma elujõu põhiseaduse alusel, siis kas presidenti on üldse vaja? Mina vastan nii, et on küll vaja. „Uue paradigma poliitikas” on presidendil vähem tööd ja vastutust, mis ongi hea – ega ühte inimest ei tohi koormata üle! Maailm muutub keerukamaks, ning ohtusid sigineb aina juurde … Üks inimene ei suuda selles müsteeriumis alati reageerida adekvaatselt.

Vabariigi Presidendi ülesanne on esindada Eesti riiki. See on küllaltki mahukas töö … Maailmas on sadu riike, ning avatud maailmas oleks loomulik suhelda nende kõigiga. Seda tehes, viies „Eesti valguse” maailma, on presidendil ja tema kantseleil tööd piisavalt.

Presidendi töökoormuse vähendamine on hea veel teiseski aspektis, nimelt rahva ja riigi ressursside kulutamise aspektis. On teada, et eesti rahvas peab üleval presidenti ja tema kantseleid. Eesti Kodanik maksab selleks praegu neli korda rohkem kui Rootsi kodanik maksab oma kuningakoja ülalpidamiseks. Niisugune olukord ei ole mitte kuidagi normaalne!

Siin kirjeldatud „uue paradigma” rakendamine eesti poliitikas võimaldab viia presidendi töökoormuse ja ressursikulutuse kooskõlla ühiskonna ja riigi vajadustega.

 

Niisugune ongi, üldises vaates, uue paradigma elluviimine eesti poliitikas.

See tee on nüüd avatud Kodanikele, kes saavad astuda edasi korraga mitmel rajal – ajades Eesti Asja ja (samal ajal) viljeledes inimväärset elu.

Selleks jõudu soovides, jõudu edasiliikumisel, ja valitud teerajal püsimisel!

http://avatud-uhiskond.blogspot.com/p/kodanikud-ja-uhiskond.html

 

Matti Masing

Kodanike liikumine põhiseaduse toetuseks (KL),

Avatud Ühiskond