Varesed ja kajakad terroriseerivad maksumaksjaid

„Kraaks! Kraaks! Kraaks!“ Nende kaunite helide saatel uinun ja ärkan iga jumala päev. Riik piirab erinevate metsloomade arvukust – miks sellised parasiitlinnud kahe silma vahele on jäänud? Ilmselt on põhjus jahi atraktiivsuses: kes ikka viitsiks mingit laialt levinud kraaksujat taga ajada. Samal ajal on ju poole eksootilisem koju tulla metssea või põdraga.

Suvel kaalusin juba linnast minema kolimist, kuna kajakate pesitsemishääled kaikusid üle kogu elurajooni ööpäevaringselt. Nüüdseks saabunud sügis pakub vaheldust vahvate vareste saabumisega. Varasemalt on kokkupuude ka tuvidega – need elukad suudavad genereerida ikka erilist häälte paabelit. Pikka aega arvasin, et üleval elaval vanadaamil on süda paha ning ta „öögib” kogu aeg. Lõpuks selgus, et minu üleval „öökisid“ hoopis tuvid.

Autoomanikud, kuidas teile meeldib linnuväljaheitene masin? On ju kena vaatepilt, mida igal hommikul avastada. Meenub üks eriti rammus laadung minu enda masina katusele. Sorkisin parajasti kapoti all, kui tundsin auto vappumist hirmsa mürtsatuse saatel. Lähemal uurimisel selgus, et mingi lendav kaunitar tühjendas kogu enda soolestiku üle minu masina. Puhastamine sai enam kui meeleolukas.

Pärnus elades jäi silma vareste ja hakkide lammutustöö pargi prügikastide kallal. Lähedal müüdi hamburgerit ning see magus noos ajas linnud katkiste prügimahutite kallale. Juhtisin korduvalt linna heakorraametniku tähelepanu koledale südalinnale. Vastuseks sain alati ühese mõmina, et küll ka kesklinn kunagi puhtaks saab. Samal ajal leiab Pärnu linna koduleheküljelt jätkuvalt pettunud elanike postitusi, kes enda külaliste ees pidanud räpast linna häbenema.

Varasemast tuleb meelde Viljandi koolipere kimbutanud varesekoloonia probleem. Nimelt seadsid mustad iludused end koolistaadioni kõrvale puu otsa paika. Maha nottida loomakaitse meie tiivulisi sõpru ei lubanud, kuid orkidega nende pesasid hävitada küll. Selle mõttekus on enam kui madal, kuna röövlind ehitab uue ja chill’ima pesa juba mõne päevaga uuesti üles. Lõplikuks lahenduseks selle vareste terrori all elava kooli jaoks sai puu sandistamine. Mõnusad oksad nüsiti nii ära, et enam ei olnud need kraaksujatele ja „pähe roojajatele” mugavad.

Viimastest rääkides – alles üleeile sain kena läraka mööda jalgu, kui sillalt üle kõndisin. Eemalt veel vaatasin, et vareseparv kükitab sillatrossi küljes, kui juba vedel lärakas mööda mind valgus. Ka pähe on suutnud need vahvad linnud mind ja minu pere sihtida. Rõõm kohe kahekordne, sest üks korralik linnufekaal pidavat meeletuid rikkusi tähendama.

Ma ei ole siiani aru saanud, mis valemiga sellised parasiteerivad linnuliigid on püha kaitse all ning nende arvukust ei tohi vähimalgi määral piirata! Ilmselgelt põhjustavad nad suuri ebamugavusi ja probleeme nii eraisikule kui ka linnapildile laiemalt. Nõukogude ajal premeeriti jahimeest, kes komisjonile tõendiks varesejala viis. Peaks vist eraviisiliselt sama komisjoni looma ning linnapuhastajaid tunnustama hakkama. „Kraaks“ selle peale!

Pilt: http://img2.moonbuggy.org/imgstore/unhappy-about-bird-shit.jpg