Hiigeltornaadod kuumutavad Päikest

Hiigeltornaadod kuumutavad PäikestTeadlased lahendasid Päikese vana mõistatuse. Astrofüüsikud on aastaid imestanud, miks Päikese atmosfääri välimine kiht – nn kroon, mille temperatuur on umbes kaks miljonit kraadi – on umbes 6000 kraadise Päikese pinnast nii palju kuumem. Loogiliselt võttes peaks ju pind olema kuumem, sest see on Päikese hõõguvale tuumale palju lähemal.

Norra Oslo ülikooli teadlased usuvad, et on mõistatuse lahendanud: hiiglaslikud tornaadod pumpavad pidevalt energiat Päikese pinnalt krooni ja hoolitsevad nii selle eest, et Päikese välise atmosfäärikihi temperatuur tõuseb äärmiselt kõrgele.

Teadlaste järeldus põhineb NASA suure eraldusvõimega sondi Solar Dynamics Observatory (SDO) ja Kanaari saartel asuva Rootsi ühemeetrise läbimõõduga päikeseteleskoobi (SST) tehtud fotodel. Fotodelt võib näha 14 magnetilist tornaadot, mis oma teel Päikese pinnast kroonini tugevnevad.

Hiiglaslikud tornaadod sarnanevad üldjoontes maapealsetega, aga koosnevad hõõguvkuumast plasmast ja sisaldavad magnetilist energiat. Need on peaaegu 3000 kilomeetrit kõrged, 1500 kilomeetrit laiad ja pöörlevad kiirusega umbes 300 000 km/h. Hinnanguliselt märatseb Päikese pinnal kogu aeg umbes 11 000 sellist tornaadot.

Teadlaste arvates võib parem arusaamine päikesetornaadodest saada uue energiatootmisviisi aluseks Maal. „Kui suudame mõista, kuidas loodus magnetiseeritud plasmat kuumutab, saame seda protsessi võib-olla ühel päeval kasutada puhta tasuta energia tootmiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamiseks,“ selgitab päikesefüüsik Robertus Erdelyi Sheffieldi ülikoolist.

Üldinfot: Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m (109 Maa raadiust), pindala 6,087×1018 m², ruumala 1,4122×1027 m³ ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.

Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm.

Allikas: Imeline Teadus, Vikipeedia

Pilt: http://live.imelineteadus.ee/images/publicationimages/92fc5548-aa89-48ad-ab56-9cd2ade90850.jpg

Be the first to comment

Leave a Reply