Interneti-nartsissism: kas sa oled võlts inimene?

Narkissos oli vanakreeka mütoloogias Boiootia jahimees, kes oli armunud ilusse ja uhkusesse. Mõlemad läksid talle hiljem kalliks maksma.

Narkissos ei olnud väga kena inimene, olles endassesulgunud ja vastik nende vastu, kes temast hoolisid. Kättemaksujumalanna Nemesis otsustas edevalt uhkele Narkissosele näidata just seda, mida tema vääris. Nemesis ahvatles Narkissose tiigi äärde, kus viimane iseenda peegelpilti niivõrd sügavalt armus, et ei suutnud sealt enam lahkuda ning suri sealsamas. Selline oli Narkisosse kinnisidee iseenda ilu üle.

Kuigi neil päevil ei usu enam paljud neid vanu lugusid, siis vanakreeka mütoloogias sisaldub siiski võimsaid õppetunde. Narkissose lugu näitab, kuidas täielik enesekesksus võib põhjustada inimese hukkamineku. Ja kuigi enesearmastus võib olla ka hea, siis mõned inimesed lähevad sellega liiga kaugele.

Mis on nartsissism?

Meditsiiniteaduses on selle kohta eraldi termin, mis on tuletatud Narkissose nimest endast. Nartsissism (ametlikult ka nartsissistlik isiksusehäire) sai alguse psühholoogiast, kus selliselt kirjeldati obsessiivset ja seksuaalset perverssust. Nagu Narkissoski, on sellised inimesed iseenda kinnisideeks. Nartsissistid saavad iseenda imetlemise ja kummardamise eest ebatervisliku rahulduse ja rahulolu.

Nartsissismi mõiste arenes välja diagnoosina neile inimestele, kellel oli kas liiga kõrge või madal enesehinnang. Nartsissistid teevad kõik endast oleneva, et saavutada ja säilitada just selline tähelepanu, mida nad arvavad end väärivat. Kuigi nartsissistide puhul võib selgelt eristada vähemalt ühte vaimset probleemi, siis keelduvad nad üldjuhul psühholoogilise abi otsimisest, sest nende sõnul ei ole neil mingeid probleeme. On selge, et mõned inimesed eitavadki enda probleeme, samal ajal kui teised on neist täiesti teadlikud, kuid keelduvad neid omaks võtmast.

Erakordne enesearmastaja on keegi, kes peab igas seltskonnas tähelepanu keskpunktis olema, aga ta võib olla ka patoloogiline valetaja, kes arvab end selleks õiguspärane olevat. Neil puudub igasugune süütunne ja tavaliselt manipuleerivad nad inimesi just enda pilli järgi tantsima. Nartsissistlikud vanemad on näiteks inimesed, kes näevad lapsi kui „iseenda pikendusi” – võtame kas või „jalgpalli-issid” või „iludusvõistluse-emmed”, kelle lapsed tegelevad sageli sellega, milles vanemad on kunagi silma paistnud või soovivad, et oleksid seda teinud.

Võib juhtuda ka vastupidi. Inimesed, kes on madala või lausa olematu enesehinnanguga jätavad sageli enda vajadused tagaplaanile, et veenduda teiste heaolus. Sellised inimesed on tihti meelitatud just nartsissistide poole, kuna viimased tervitavad endassesulgunud inimesi alati rõõmuga – toidavad nemad ju enesearmastajaid tähelepanu ja kiitustega.

Interneti-nartsissism

Maailmaareenil leiavad nartsissistid endale kasvulava just interneti näol. Kui palju on meile öeldud, et me ei peaks uskuma kõike, mida näeme ja kuuleme. Mõned inimesed laskuvad suurtesse äärmustesse veendumaks selles, et kõik, mida nende kohta tead, on vale. Internet annab neile inimestele suure näitelava, kus osa esitamine toimub just nende stsenaariumi järgi. Nartsissistlikud inimesed kasutavad sotsiaalmeediat enda ego presenteerimiseks ja teiste taju kontrollimiseks.

Interneti-nartsissism muutus esmakordselt probleemiks, kui alguse sai online-dating. Inimesed kasutavad nendel lehekülgedel vanu pilte ja väärinformatsiooni, fabritseerides endast pildi, mille siis potentsiaalsetele partneritele jätta tahavad. Kuigi paljud inimesed teevad seda ka reaalses elus, siis just interneti kättesaadavus muutis enesearmastajatele enda “ülesehitamise”  ja presenteerimise palju lihtsamaks. On seal ju võimalus väärpildi jätkuvaks ülalpidadamiseks ja levitamiseks.

Tänase sotsiaalmeedia võidukäiguga on interneti-nartsissism ohjeldamatu, sest oleme ju ühiskond, mis põhineb hetkelisel rahuldusel ja rahulolul. See on ka põhjuks, miks meile nii palju reality show-sid näidatakse. Me uuendame enda Facebooki staatust ja säutsume Twitteris, kogudes vastutasuks julgustavaid kommentaare ja meeldimisi. Just seetõttu saadakse kiiresti selgeks, et online-tähelepanu saamiseks peavad sõnumid olema huvitavad ja põnevad, mõnel juhul seeläbi aga totaalsed valed. Keegi ei oota, et räägiksime avalikult enda elu igavatest ja kurbadest detailidest, kuid mõni astub ekstra sammu selleks, et näidata enda elu ideaalsena – nende abikaasa on ideaalne, lapsed on ideaalsed, töö on ideaalne ja seeläbi on ka nemad ise ideaalsed.

Just sellise pildi maalivad nartsissistid endast läbi internetiavaruste. Iga nende kirjutatud sõnum algab sõnaga „mina”, näidates, et just nemad on see, mis on oluline. Nad ei räägi kunagi asjadest, mida teistega jagavad, sest kõik keerleb minakeskuse ümber – minu maja, minu lapsed, minu koer jne. Tegemist ei ole ainult nartsissismi märgiga, vaid ka isekuse tunnusega. Mina, mind ja minu – need on nartsissisti sõnavaras kolm enim kasutust leidvat sõna.

Mõnikord kasutab nartsissist hoopis teistsugust taktikat, kirjutades sotsiaalmeediasse negatiivse sisuga sõnumeid. Negatiivset narratiivi kasutavad nad just jälgijate tähelepanu võitmiseks, sest ka negatiivne tähelepanu on siiski tähelepanu. Muidugi on nartsissist esimene, kes puhkeb nutma kui keegi on neile jälile saanud ja koerustükkide eest välja kutsub. Jättes endast ohvri mulje, püüavad nad pealtvaatajad just enda kaalukausile kaitsma kallutada. Kahjuks näevad pealtnägijad üldjuhul poole tervest filmist ning selle lõppedes on ainult ennast rumalaks tembeldanud. Nartsissist sellest aga ei hooli, sest lõppude lõpuks on tal ju imidž, mida tuleb kaitsta.

Miks inimesed valetavad, kes nad tegelikult on?

Oleme nüüd katnud erinevad viisid, kuidas inimesed enda kohta valetavad – iseenda elu eest põgenedes, teistele meeldides, poolehoidjate hoidmiseks. Kuid miks nad seda teevad? Enamik inimesi valetavad enda elu kohta, kuna on reaalsuses õnnetud. Küll ei teenita soovitud rahasummat, küll ei ole elukvaliteet selline, mida arvatakse end väärt olevat. Paljudel juhtudel on aga lihtsalt tähelepanujanu niivõrd suur, et selle saavutamiseks ollakse kõigeks valmis.

Mõni leiab, et just internetikeskkonna anonüümsus on selle jaoks ideaalne koht. Lõppude lõpuks on ainus identifitseeritav informatsioon, mille keegi meie kohta teada võib saada, meie IP-aadress. Muidugi saab veel sügavamale minna, kuid see on juba võrdlemisi keeruline ja vaid vähesed teavad, kuidas seda teha. Seega valetamine selle kohta, kes me oleme, on internetis väga lihtne.

Interneti-nartsissismi kõige kahetsusväärsem kõrvalmõju väljendub süütute inimeste näol. On ju nemad lõpuks need, kes valetajate käest petta saavad, kaotades enesehinnangu ja edasise võime teisi usaldada. Selleks, et end nende ennastimetlevate raisakotkaste eest kaitsta, tuleb tähelepanu pöörata ainult ühele nõuandele – ära mitte kunagi usu kõike, mida näed ja kuuled. Vaata maailma läbi skeptilise pilgu, sest ennast tuleb kaitsta. On tõsi, et mõned mädanenud õunad võivad rikkuda terve vaagna, kuid olgu iga kokkupuude nartsissistiga õppetunniks hapendunud sõpruste vältimiseks internetis. Virtuaalmaailmast leiad ka tõelisi ja hoolivaid inimesi, kuid selleks tuleb esmalt enda kergeusklik pool kontrolli all hoida.

Allikas: http://georgielowery.hubpages.com/hub/Internet-Narcissism-Are-You-A-Fake-Person

Foto: http://24.media.tumblr.com/tumblr_mcgll0TL1N1rt0kevo1_500.jpg