Välisust ei peeta asjata hoone visiitkaardiks: see on esimene asi, mida majja siseneja katsub ning viimane, millega lahkudes kokku puutub.
Sama olulist rolli mängivad ka siseuksed – need ühtaegu ühendavad ja eraldavad ruume.
Kasutame uksi kümneid kordi päevas mõtlemata seejuures nende olulisusele.
Kui ust on mugav lükata ja tõmmata, siis me ei peagi tähele panema, et see üldse olemas on. Samas nõuab pidev asendi muutmine ning lukustamine ekspluatatsioonile hästi vastu pidavat ruumiliigendajat.
Kuidas valida ust, mis selle kõigega toime tuleb?
1. Tähelepanu materjalile
Sagedasti kasutatava ukse puhul on ukseplaadi materjal kriitilise tähtsusega.
On selge, et karastatud klaasist uks on küll vastupidav ja tõhus ruumiliigendaja koduspaas, ent see ei sobi korteri välisukseks. Massiivne kahepoolne täispuidust uks mõjub soliidselt ning on äärmiselt töökindel, ent ei ole oma raskuse tõttu tihedaks pruukimiseks just kõige mugavam.
Et uks kestaks aastast-paarist kauem ja oleks samas hea lihtne tarvitada, hinnake suletava ruumi iseloomu – kui see on tuba või hoone, kus käiakse harva (näiteks suvekodu või aiamaja), siis võib seal kasutada odavamat, kergest kärgpapist täitematerjaliga uksi.
Igapäevaseks kasutamiseks on otstarbekam võtta standardsetes mõõtmetes puidust, puitlaastplaadist või vineerist valmistatud avatäide.
2. Asukoht on oluline
Et uks teeniks teid pikalt, peab see olema õigesti paigaldatud, sobima oma mõõdult ukseavasse ja vastama ruumi funktsioonile.
Kui need tingimused on täidetud, siis tuleks vaadata, kas ukse avamiseks 90 kraadise nurga all jagub piisavalt ruumi. Ka kõige kvaliteetsem uks ei pea vastu kuigi kaua, kui see käib avades vastu seina või kui seda ei saagi piisaval määral lahti tõmmata.
3. Talub niiskust
Välisuksed peavad olema niiskuskindlad ja see on üks peamisi kriteeriume, kuid mitte ainus nõue – sissepääs majja peab olema ka temperatuuri-, müra-, varga- ja teatud olukordades ka tulekindel.
Siseuste puhul tuleb niiskuskindlus mängu pesemisruumides. Sauna või duširuumi ette tuleb valida uks, mis talub kõrgeid temperatuure ja märjaks saamist. Samal ajal peab uks olema ka hästi isoleeritud, et mitte lasta pesuruumi niiskust ülejäänud elamisse.
Tasub meeles pidada, et kui välisust kaitseb otsese saju eest varikatus või hoonest eenduv osa, siis siseruumides pääseb niiskus uksele segamatult ligi. Sestap ei peaks ükski tavaline toauks leiliuumi ees kuigi hästi vastu – ta lihtsalt ei ole selleks loodud.
4. Kriimustuskindel pinnaviimistlus
Väikelaste või lemmikloomadega kodus saavad uksed pidevalt vatti – kassid-koerad kipuvad kraapima, mudilane võib joonistada või mänguasjadega üle ukse käia. Täkked ja kriimud on kerged tulema ja ukse kena välimus ongi kadunud.
Tootjad pakuvad erineva viimistluskatte ja faktuuriga uksi. Enne lõplikku valikut tasub hoolega kaaluda, kas elamisse sobib naturaalse töötlusega, ent pehmest männipuidust või hoopis sodimiskindel ja kergesti hooldatav toonlakk-kattega uks.
5. Kvaliteetsed detailid
Hinged, käepidemed, lingid ja lukud on kriitilise tähtsusega uksesüsteemi osad, millest igaühest sõltub suurel määral ukse vastupidavus.
Kui ukse kasutamine on näiteks vales mõõdus hingede tõttu keeruline ja uks käib raskelt, halvendab see pikapeale ukse seisukorda ja uks amortiseerub.
6. Sobitumine keskkonda
Last but not least – uks peab keskkonda sobima.
Hoone arhitektuur ja fassaadiviimistlus kirjutavad ette välisukse materjali, stiili, värvitooni ja käepideme valiku.
Majas sees on ruumide eraldamisel küll mõnevõrra vabamad käed, ent siingi tuleks lähtuda harmooniast. Kõik avatäited võiks olla sarnases võtmes ning haakuda nii interjööri kujunduse kui ka siseviimistlusega.
Õigesti valitud uks ei riiva silma, on mugav liigutada ning saab hakkama talle esitatud nõuete ja ootustega (näiteks temperatuurimuutuste, niiskuse ja pideva kasutamisega), ning kestab kokkuvõttes kauem.