Rahu ja leppimise püramiid Astanas – kas lihtsalt kaunis hoone või midagi enamat

Rahu ja leppimise püramiid AstanasKasahstani pealinnas asuv rahu ja leppimise püramiid on ühtlasi väga professionaalne näide tänapäeva arhitektide võimekusest kui ka vägagi salapärane ehitis oma sümboolika tõttu.

Rahu ja leppimise püramiid Astanas – kas lihtsalt kaunis hoone või midagi enamat?

Kasahstan on hea näide tänase päeva rikkuse ja vaesuse kokkupõrkest. Riik, kus naftaärimehed ja poliitikud teenivad üüratuid summasid samas kui tavainimesed peavad elama täielikus vaesuses. Nii on võimalik Kasahstani suurlinnade teedel näha nii uhkeid Maybache sõitmas kui ka kuskil nurgataguses tänavas pool kilomeetrit eemal peaaegu katkiseid hoburakendeid liikumas. Kõik justkui näib äärmuslik.
Juba mitukümmend aastat on seda riiki juhtinud peaaegu autokraatlikult riigipea Nursultan Nazarbajev. 1997. aastal lasi ta viia pealinna Almatõst uude paika riigi põhjapiirkonnas Akmolasse, mis aga nimetati ümber Astanaks. Kui selle linnaga tutvuda, siis tegelikult tekib tunne justkui oleksid mõnes modernses suurlinnas, mis täis uhkeid moodsas stiilis ehitisi. Tegelikult on aga vandenõuteoreetikud hakanud seda linna põhjalikult lahkama ja jõudnud tõdemuseni, et see linn on täis vabamüürlaslikke sümboleid ja päikesekultust. Linna ehitamise projektidega peab kindlasti nõus olema riigipea ise, ilma tema nõusolekuta midagi ei ehitata. Kui mööda linna ringi jalutada, siis tegelikult kohtabki neid illuminaatlikke elemente päris palju – seda nii linna keskväljaku ümbruses kui ka selle läheduses.
Üks ehk kõige erilisemaid ja tuntavamaid sümbolistlikke hooneid on Rahu ja leppimise püramiid, mis sai valmis ehitatud briti arhitekti Sir Norman Fosteri projekti järgi 2006. aastal. Selle hoone loomise idee andis aga president Nursultan Nazarbajev 2003. aastal, kui soovis sellega ühendada kõiki maailma religioone ja püüelda üldise rahu poole. Kindlasti on tegemist väga ülla eesmärgiga, kuid väga huvitav on seda hoonet vaadelda ka teisest küljest.
Vandenõudest huvitujatele loomulikult sümboliseerib püramiid vabamüürlust.
Ehitamisel oli kindlaks lähtepunktiks just  itaalia keskaja matemaatiku Fibonacci kuldlõike põhimõte – nii külgede pikkus püramiidil kui ka kõrgus on täpselt sama, 61,80339887 meetrit.
Tänasel päeval kasutatakse antud ehitist konverentside, kontserdite, näituste ja paljude teiste ürituste läbiviimiseks. Hoone on oma olemuselt jaotatud 3 ossa, milledest alumine – ooperi-kontsertsaali osa ulatub maa alla on valgustatud hämaralt, selle kohal olev konverentsiruum teisel tasandil on valgustatud palju eredamalt ning kõige tipus paikneb päikesele avatud valge ümarlaua ja mööbliga ruum. Kõikide nende ruumide läbivaks elemendiks on päike – päikese moodi kujutis paikneb nii kontserdisaali laes ning täpselt selle kohal 2. korruse konverentsisaalis on ümarlaud, mille keskel samuti päikese kujutis. Nii esimese kui ka teise tasandi püramiidi külgesid katavad graniitkolmnurgad justkui kalamuster. Püramiidi tipus, mis avatud päikesevalgusele ning kaetud klaasile, millel on kujutatud lendavaid tuvisid näeb imekaunist vaadet Astana linnale. Samas kui nüüd seda kõike vaadata teisest küljest, siis just need kolm erinevat tasandit kujutavad vabamüürluse kolme tasandit valgustumiseni. Just nende saalide puhul on oluline märkida saali valgustatust, mis pahaaimamatult viitab vabamüürluse ühe peamise eesmärgi – valgustumiseni. Vaatleme korra lähemalt: 1. tasandil naudib rahvas pakutavat meelelahutust küllaltki hämaras saalis, mille interjöör on sametpunane ja kuldne. 2. tasandil toimuvas konverentsisaalis on valgustus palju heledam ning ka interjöör on hele. Kõige tipus olev koosoleku ruum on aga justkui kujundatudki nii, et toolid ja lauad seal moodustavad päikese kujutise, saali kogu mööbel on valge ning saal on täielikult avatud päikesevalgusele. Ning peamiselt just viimasel korrusel toimuvadki erinevad poliitikute tippkohtumised.

Kõik, kes satuvad Astanasse võiksid selle hoonega tutvuda nii ehituse kui ka sisu poolest, selleks korraldatakse seal ka ekskursioone.

Allikad: ru.wikipedia.org, en.wikipedia.org, www.youtube.com, www.beforeitsnews.com

Foto:  http://education.imextrade.ru/about-cis/kazakhstan/?lang=en

Be the first to comment

Leave a Reply