siklikud kogemused pruugitud autoga – tünga püütakse teha igal sammul

Esimene masinaost sai ette võetud 2007. aastal. Valisin välja 10 aastat vana sportliku Hyundai Elantra, mille kohta käis kaunis jutt auto24.ee portaalis. Küll lubati „subwoofereid” ja puldiga makke – mis ma aga tegelikult sain?

Tüüp sõitis minu pärast ekstra kaugelt kohale ning kukkus kohe vigu siluma. Lubatud laheda subwoofer’i asemel kolises pagasnikus ühendamata vana vene kõlar. Puldiga maki asemel oli lahtisena pessa topitud ainult kassette mängiv vana kökats. Tehniliselt korras olema pidanud masinal ei toiminud ei käsipidur ega signalisatsioon, kesklukustusest rääkimata. Sidur libises, mis kole ning lähemal vaatlusel selgus, et terve autokülg on nullist üles ehitatud. Ilmselt oli masin lausa nii suure paugu saanud, et kindlustus ta maha kanda oleks võinud.

Et mehikese jutt oli aga müümise hetkel roosiline, sai mu autoomaniku karjääri esimene masin siiski ära ostetud. Kohe sai sellega ka kurja vaeva nägema hakatud- nimelt imes lühises signalisatsioon akut tühjaks ning käima sunnik ei soostunud minema. Talve saabudes ei suutnud krägisev puhur ka poole tunni jooksul esiklaasi jääst sulatada.

Sain selle masinaga valusa tünga ning lubasin endale järgmine kord targem olla. Järgmine kord saabuski juba uuel aastal ning seekord võtsin valikusse 8 aastat vana Seat Cordoba. Suurim tüng ostu puhul seisnes selles, et masina vormistasime Seat esinduse pinnal ja läbi müügimehe, kuid lepingusse sai eraisikute vahelise diilina. Selle puhul teatavasti mingit garantiid ja õiendamise õigust ei eksisteeri. Jääb vaid võimalus tsiviilhagiga kohtusse minna, kui midagi ei meeldi. Õnnetu Seat tõrkus juba proovisõidu ajal, mil põhja alt kostus aukudest läbisõidul imelikke krääksatusi. Müügimees naeratas magusalt ning lubas vea kohe PÄRAST tehingut korda teha esinduse kuludega. Käisin siis pärast seal kolmel korral, kuid korda nad seda krääksumist ei saanud. Võtsin asja ise käsile ning nurgataguses remondiboksis tehti vales kohas asunud sumbutikinnitus 10 minutiga korda… Päris asjalikud mehed meil margiesindustes siis?

Oma kolmanda pruugitud auto ostsin sel varakevadel. Valisin 6 aastat vana Chevrolet Aveo- esimene niiöelda ameeriklane meie peres. Ameeriklasest on japsid muidugi nii palju ainult alles jätnud, et juhiukse avamisel hakkab auto prääksuma, kui oled võtme ette „unustanud“. Üsna ebamugav leiutis, kuid ilmselt keskmine amerikaano väga vajab seda… Esimese šoki oma ameeriklasega sain alles 100 km läbimise järel. Armatuuris hakkas kurjalt vilkuma veateate tuluke. Seda just enne pikemat sõitu! Nagu needus! Vaatasin mahlad üle ning kuna neid oli piisavalt, siis mootori kokkujooksmist polnud karta. Hiljem teenindusse minnes selgus, et klapikarbikaanetihend andis läbi, küünlad said õliseks ja „peksid üle“. Õnneks läks kogu lugu mulle müstiliselt vähe maksma ning jäin autoostuga jätkuvalt rahule.

Seda kuni kuumade suveilmade saabumiseni. Proovisin kliimaseadet tööle panna, kuid peale kuuma õhu sealt midagi mõistlikku küll kätte ei saanud. Hinnapakkumine lõi jalad üsna alt ära- selgus, et vahetamist vajab 200 eurone kliimaradiaator. Vanas vääringus 3000 krooni mingi mugavusvidina parandamise alla panna tundus liiga karm. Nii ma praokil akendega liiklen meie troopilises Eestimaa suves.

Ühest naljakast automüüjast veel: enne Chevy valimist oli vaatamisel ka sama vana Renault Laguna. Jälle paljulubatud subwooferit ja kulinad küljes. Ja taaskord tuli vend ekstra minu pärast kaugelt kohale. Õnneks oli mul pärast aastatetagust prohmakat nii palju oidu, et läksime koos tehnoülevaatusele. Minu õuduseks hakkas auto väristamisel ka juhiaken reipalt alla värisema… Nii kena 10 cm oli see lõpuks irvakil. Kui küsisin tüübi käest, kuidas nii üldse võimalik sõita on, sain vastuseks: „Selle saab käega kinni lükata ju“. Lisaks polevat ta lihtsalt „viitsinud“ asja korda teha jne.

Lõpetuseks leian, et pruugitud masina ostmisel peab endal väga palju nutti ja head õnne olema. Meie riigis ju pole isegi läbisõidunäidu tagasikakkumine karistatav… Ju kellelegi on kuradima mugav sel moel?

Öeldakse, et ei maksa osta läbisõitu, vaid autot ennast. Siiski toonitan siinkohal, et suurema läbisõiduga masinal on KÕIK detailid ka rohkem kulunud. Ja kui läbisõit on meelevaldselt tagasi keeratud, eksitab see tahtlikult ostjat auto üldise olukorra hindamisel.

Pilt: http://keetsa.com/blog/wp-content/uploads/2009/06/get-some-cash-for-your-old-clunker.jpg