Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb?

See on küsimus, mis tänavusel suhteliselt äikeselisel aastal on ka varem ette tulnud. Paraku puudub väidetavale seosele äikese ja piima hapnemise vahel üheselt heakskiidetud selgitus. Enamgi veel – on alust kahelda, kas selline seos üldse eksisteerib. Tehke näiteks veebiotsing “thunder+ milk +curdle” ja uurige tulemusi.

Täpselt sada aastat tagasi tegid Inglismaal D.G. Duffield ja J.A. Murray laboris katseid piimaga, mida hoiti toatemperatuuril. Ühe piimaanuma ümber tekitati elektrivälju,  mis meenutavad olusid äikse ajal. Äikest matkiti laboris piimanõu ümbruses üheksa tunni jooksul.

Katseid varieeriti, muutes elektriväljade tugevust ja seda, kui palju õhku piimanõusse pääses. Võrdluseks oli neil piimanõu, mida elektriväljad kindlasti mõjutada ei saanud. Tuli välja, et elektriväljade mõjualas olnud piim oli vähem happeline, kui piim, millele äikeselaadsed elektriväljad mõju avaldada ei saanud.

Piima ajavad hapuks piimhappebakterid ning jahedatel temperatuuridel ei ole need bakterid nii aktiivseid – see on ka põhjus, miks piim külmkapis päevi värske püsib.

Kui temperatuur on üle 7 kraadi Celsiuse järgi, siis hakkavad bakterid paljunema, kuid kui temperatuur on tõusnud 50 kraadini Celsiuse järgi, siis bakterid hukkuvad kuumuse tõttu.

Seega, kui piim on tõepoolest äikeseperioodil hapuks läinud, tuleb vastust otsida palavusest, tänu millele piima hapendavad bakterid saavad paljunemiseks hoogu juurde.

Allikas: Novaator