Treeninguga alustades on areng sageli üsna kiiresti märgatav. Harjutused muutuvad lihtsamaks, raskused kasvavad ja enesetunne paraneb. Mõne aja pärast võib aga tunduda, et senine tempo on kadunud ning tulemused ei liigu enam edasi. See ei tähenda tingimata, et treeningkava oleks vale. Sageli on põhjus selles, et keha on koormusega harjunud või vajab rohkem aega taastumiseks.
Keha vajab arenguks muutuvat koormust
Organism kohaneb üsna hästi sellega, mida temalt regulaarselt nõutakse. Kui treeningud püsivad kuude kaupa täpselt samasugused, võib ka areng aeglustuda. Seetõttu tasub koormust ajapikku muuta, kuid seda ei pea tegema järsult.
Edasiminek võib tähendada veidi suuremat raskust, üht lisakordust, pikemat seeriat või tehniliselt puhtamat sooritust. Oluline on, et muutus oleks järkjärguline ja keha jõuaks sellega kaasa tulla. Abiks võib olla ka lihtne treeningpäevik, sest mälu järgi on keeruline hinnata, kas koormus on tegelikult viimaste nädalate jooksul muutunud.
Toitumine ja taastumine mõjutavad treeningutulemusi
Treening ise on ainult üks osa arengust. Sama oluline on see, kas organism saab piisavalt energiat, valku ja süsivesikuid ning kas une ja puhkuse jaoks jääb piisavalt aega. Kui taastumine jääb pidevalt puudulikuks, võib see väljenduda nii väsimuses, kehvemas soorituses kui ka aeglasemas arengus.
Kui põhilised harjumused on paigas, pööratakse sageli tähelepanu ka spordilisanditele. Üks enim uuritud valikuid on kreatiin, mille kasutamist on seostatud eelkõige jõu ja lühiajalise intensiivse pingutuse toetamisega. Kreatiini mõju on uuritud eriti jõutreeningu ja korduvate suure intensiivsusega pingutuste puhul.
Ükski toidulisand ei asenda siiski korralikku toitumist ega piisavat puhkust. Kui uni on pidevalt liiga lühike või energiatarbimine jääb vajadusest väiksemaks, tasub enne muude lahenduste otsimist just need põhitõed üle vaadata.
Liigne koormus võib arengut pidurdada
Kui tulemused aeglustuvad, tekib kergesti soov treenida rohkem või lisada kavasse uusi harjutusi. Alati ei ole see aga parim lahendus. Kui koormus kasvab kiiremini kui keha taastuda jõuab, võib väsimus hakata sooritust hoopis piirama.
Märgid võivad olla üsna tavalised: raskused tunduvad järsku tavapärasest suuremad, lihasvalu kestab kauem või motivatsioon langeb. Sellisel juhul võib kasu olla mõnest kergemast treeningust või lisapuhkepäevast. Pikaajaliselt annab järjepidevus enamasti parema tulemuse kui pidev maksimumi lähedal treenimine.
Tulemusi tasub hinnata pikema aja jooksul
Üks kehvem treening või aeglasem nädal ei tähenda veel, et areng oleks seisma jäänud. Enesetunnet ja sooritust mõjutavad ka uni, stress, toitumine ning see, kui koormav on olnud eelnev nädal. Seetõttu tasub tulemusi vaadata vähemalt mitme nädala lõikes.
Edasiminek ei väljendu alati ainult suuremates raskustes. Märgiks võivad olla ka parem tehnika, rohkem kordusi sama raskusega või kiirem taastumine treeningute vahel. Kui areng tundub siiski pikemat aega peatunud, on mõistlik muuta korraga üht asja – näiteks treeningmahtu, koormust või puhkepäevade arvu. Nii on lihtsam aru saada, mis tegelikult aitab.
Ka tehnika võib arengut piirata
Alati ei ole aeglasema arengu põhjuseks liiga väike koormus või vähene treeningmaht. Mõnikord hakkab piirama hoopis harjutuse tehnika. Kui liigutus ei ole enam kontrollitud või suurem raskus tuleb halva asendi arvelt, ei pruugi lisakoormus anda soovitud tulemust.
Sellisel juhul tasub mõneks ajaks keskenduda harjutuse sooritusele ja vajadusel raskust veidi vähendada. Täpsem liikumine, parem kontroll ja stabiilsem asend võivad aidata hiljem ka suurema koormusega edasi liikuda. Vajadusel võib kasu olla treeneri tagasisidest või enda soorituse filmimisest.