Ebaratsionaalne tarbimine ehk üksikud suurettevõtted, kes toidavad maailma

Paljud inimesed ei tea, et enamik töödeldud toidust mis turul on saadaval, olgu nad siis kiirtoidu ketid või poed, pärinevad ühtedest ja samadest ettevõtetest. Veelgi vähem inimesi teavad, et need samad ettevõtted on peamised tegijad eliitorganisatsioonides, kes otsustavad tervishoiu-, sotsiaal- ja majanduspoliitika üle maailmas. Vaatleme kolme suurkompaniid, kes toidavad maailma, neil on palju erinvaid brände ja nende taktika on teha, et inimesed ihkavad nende tooteid.

Enamik maailma toiduainete brände kuulub kolmele suurettevõttele: NESTLE, KRAFT FOODS ja PEPSI CO.

Vaadake pildil olevate brändide nimekirja, kas tulevad tuttavad nimed ette?

Kui hoolikalt uurida pakendite etikette tavalises toidupoes, siis märgataks et ühed ja samad nimed korduvad kogu aeg: Nestle, Kraft, General Mills  ja mõned teised. Paljud brändid pakuvad vanakooli kodutehtud tooteid või kõik-naturaalsed-orgaanilised tooted, mis  pole midagi muud kui tütarettevõte nendest vähestest maailma megaettevõttetest.  Peamine vahe megaettevõtte ja brändi vahel on pakendites ja reklaamis, mis on suunatud jõuda erinevatele turgudele. Et säilitada hoolikalt meisterdatud pilti tootel, ühendused emaettevõttega on sageli peidetud. Kujutage ette reklaami vee pudelil: “Joo puhast, selget, värsket Aquafina vett, mis on villitud kaugetest, looduslikest Himaalaja allikatest… ja on toodud teile PEPSICO poolt, tegija MAKER OF TACO BELL JA CHEETOS MIGHTY ZINGERS.

See on põhjus, miks turustamine ja bränding on kõige olulisem osa toiduainetetööstusest. Iga produkt peab elama oma enda elu, eraldi emaettevõttest ja samalaadsetest toodetest. Näiteks kas Special K ja Rice Krispies on nii erinevad? Rangelt ratsionaalsest seisukohast on need tooted peaaegu identsed oma kujult, maitselt ja koostisest. Irratsionaalsest (marketing) seisukohast on nad erinevatest maailmades. Reklaamil Rice Krispiest keerlevad värvikad tegelaskujud, kes mängivad laupäeva hommikul lastega, samas Special K sobib naisele, kes harrastab joogat ja nende kodulehel olev reklaam  lubab kaalulangust. Kõik see on suitsuselt varjatud ja mida iganes toote sa valid teiste samasuguste  seast, saad sa süüa sama asja ja raha jõuab ka samasse kohta.

Töödeldud toiduainetööstust võib pidada tõeliseks oligopoliks. Koos kolme juhtiva toiduainetööstuse ettevõttega:  Nestle, Kraft Foods ja PepsiCO, on saavutanud domineeriva osakaalu globaalsest töödeldud toiduainete müügist. Tegelikult neid kolme ettevõtet tuuakse tihti näidiseks “Kolme Reegel” ärikoolides, sest nad on päriselu näide turul valitsevast  kolmest gigantsest ettevõttest. Nende positsioon maailma toidu pakkujatest, on teinud neist väga võimsad konglomeraadid, ja nad esindavad eliitorganisatsioone nagu Välissuhete Nõukogu. See mitte ei võimalda  neil ajada eelistatud poliitikat toitumise ja tervise probleemides üle kogu maa aga ka majanduses, poliitilistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Niisugune prominentsus võimaldab neil firmadel jätkuvalt turgu valitseda, läbi poliitiliste otsuste, siseneda siseringi teabele ja hirmutada võimalikke konkurente. Kui seda vaadata objektiivselt, siis nende kolme ettevõtte oligopoli on otseseks ohuks vabaturu teooriatele.

Täna, kui väike toiduainetööstuse ettevõte loob uue, revolutsioonilise toote, siis on seda toodet raske turustada ilma et oleks oma õigused ära andnud ühele nendest konglomeeridest. Lisaks et nad domineerivad kaubaväljapaneku  üle, Suur Kolm kontrollib enamus maailma turustuskanaleid, kuni selleni, et uued ettevõtted ei jõua  ennem tarbijani, ilma nendega kokkupuutudes. Ainuke võimalus väikeettevõtteomanikul on, et hoiduda aastatepikkusest võitlusest ja tagasilükkamisest, saada müügipind supermarketites ja leida litsensiga üks hiiglastest, kus omanik omab õigusi autoritasude eest. Iga litsensitehing koondab nende ettevõttete positsiooni ja kõrvaldab ohtusid mistahes potentsiaalselt konkurendilt.

Allikas: http://www.eestimeelekontroll.edicypages.com/toiduainetetoostuse-oligopol