Elu ilma täpitähtedeta

Ilma täpitähtedeta poleks eestlastel enam lõbus kuulata välismaalasi meie keerulist keelt rääkimas. Me ei saaks neil paluda hääldada sääraseid sõnu nagu jää-äär, särivõte, süüa-müüa-lüüa, öö, ööbik, küünal, näärid, režissöör, miljöö. Mõni ei saaks välja öelda ka järgnevat konkursslauset: “Rõõmsameelne maanteeröövel lõõris laulu lüüa äikesesel öösel”.

Täpitähed on eesti keele nõnda röögatult tähtis osa, et kui need ära jätta, tuleb moodustada pöörasel määral uusi ja täpitähtedeta sünonüüme. Ka sünonüüm ise tuleb asendada löövama tähendusega sõnaga. Kogu tekst oleks üks peadpööritav akronüüm, millega ei jõuaks mäele ka kõiketeadja.

Täpitähed toovad sõnadesse rõõmusädet ja positiivsust. Võibolla seetõttu on eesti keel üks kaunikõlalisemaid maailmas. Seega, eesti keel ilma täpitähtedeta on kui suvi lämmatava päikeseta. Seepärast ei tohiks iialgi täpitähti eestlaste eneseväljendusvahendist välja jätta.

Selles artiklis on 101 täpitähte (õ, ä, ö, ü).

 

Allikas: SLebreht Blogi