Fluori vandenõu

Õhtust hommikuni ja hommikust õhtuni keerleb meie ümber fluorireklaam. Kas ütlesin fluori? Tegelikult tahtsin öelda fluori sisaldava hambapasta reklaam. Samas on isegi Eesti teadlased kinnitanud fluori tugevat mürgisust.

Meie endi teadlaste Jelena Veressinina, Marina Trapido, Viktor Aheliku ja Rein Munteri inglise keeles ilmunud teaduslikus artiklis Fluoriid joogivees  probleem ja selle võimalikud lahendused? on öeldud, et fluor on vähkitekitav aine ehk kantserogeen, luuhõrendaja ja samuti seotud puusaliigese purunemise ning luude haprusega. Peale selle tuletatakse meile meelde, et nelja paremini tuntud halogeeni (kloor, broom, jood ja fluor) seas on fluor keemiliselt kõige aktiivsem, olles väga tugev oksüdant. Lisaks kirjutatakse seal, et kõik fluorisoolad on mürgised. Mõned rohkem, teised vähem. Näiteks naatriumfluoriid, mis on enamikule hambapastadele tavaline lisand, on teadlaste sõnul väga mürgine aine. Palju mürgisem kui kaltsiumfluoriidi soolad ja seda kasutatakse samuti puidu säilitusaine ja putukamürgina.

Niisiis oleme ühed putukad, keda teatud huvigrupp tahab kõrvaldada, kasutades meie lihtsameelsust ja heauskset lähenemist arstidele, kelle kaudu püütakse seda mürki meeldivaks teha.

1992. aastal küsis Kanada Ringhäälingu Kompanii saade Marketplace endiselt USA EPA teadlaselt Robert Carltonilt, kas fluor on nii hea, nagu seda meile tutvustatakse. Teadlane vastas järgmist: Fluoreerimine on selle sajandi teaduse suurim pettus.

Naatrium-fluoriid on ka olulisemaid rotimürgi koostisosi. Jällegi: sama aine leiate hambapastast, kui pakendilt koostist loete.

Euroopa Liidus ei ole vaja ravimite või kosmeetika (hambapasta kuulub ka sinna valdkonda) registreerimiseks teha uusi uuringuid, kui juba kusagil liikmesmaal on selline tehtud.

Olen käinud enam kui viis aastat mööda Eesti poode, uurides fluori sisaldust hambapastades ja hambaloputusvedelikes. Tulemus ? väga vähe on fluorivabu tooteid üldse. Kui ikka väga tahetakse, siis saab hea reklaamikampaania abiga sõnnikust ka saia teha.

USA-s korraldatud uurimused näitavad, et vähemalt 22 protsendil Ameerika lastest on dentaalne fluoroos (Haiguste Kontrolli Keskuse (CDC) andmed). Kõrge sotsiaalmajandusliku tasemega peredes võib see tase olla isegi 69%. Fluoroos väljendub hammaste värvi puudumises ja laigulisuses. Valgendamine siin ei aita.

Isegi Procter & Gamble, mis valmistab Cresti-nimelist hambapastat, kinnitab, et nn peretuub sisaldab teoreetiliselt piisavalt fluori, et tappa väikest last. Kui eelöeldust ei piisa tervisekaitseinspektsioonile ja ravimiametile fluorivastase kampaania algatamiseks, siis pole vist teadlaste tööl ja miljonite inimeste tervisekahjustustel mingit tähtsust.

Autor:  Enn Kaljo

Allikas: juuni 2005  Päevaleht