Hyperloop – tulevikusuund transpordis

Räägime alati, et aeg on raha. Kiirus on asi, mida hindame väga. Seda eriti kui võtame arvesse transpordiga liikumist – see võiks alati kiirem olla. Multimiljardär Elon Musk on loomas transpordis midagi täiesti uut ja teistsugust, mida varem nähtud ei ole.

Lõuna-Aafrikas sündinud Ameerika ettevõtja Elon Musk, keda tuntakse eelkõige SpaceX-i asutajana ning Tesla Motorsi ja PayPali kaasasutajana, on tulnud välja ideega Hyperloopi kohta. Ta on öelnud selle idee kohta lause „Meil on lennukid, rongid, autod ja laevad. Mis siis, kui leidub viies moodus?”
.

Mis see Hyperloop siis tegelikult on? 
Hyperloopi idee käis Musk välja 2012. aasta juulis Californias PandoDaily üritusel, kus ta mainis, et hakkab tegelema projektiga, mis arendab välja uue ülikiire maapealse transpordiliigi. Väidetavalt oleks sellega võimalik läbida San Francisco ja Los Angelese vaheline maa (u 550 km) poole tunniga. Kiiruseks Hyperloopil pakkus Musk välja 965 km/h, aga ei ole välistatud ka kiiruse arendamine kuni 1300 kilomeetrini tunnis.

Hyperloopi puhul on tegemist kapsliga, mis liigub mööda torusid elektromagnetvälja impulsi jõul. Muski sõnul saab antud transpordiviis olema palju ohutum kui näiteks auto-, laeva- või lennusõit ning ka rajatavate torude postid saavad olema vastupidavad tugevamatele maavärinatele, mis California osariigis esinevad. Küll aga on Hyperloopi üheks takistuseks torude, milles kapslid liiguvad, rajamine pikemalt kui 1500 km vahemaa ulatuses. Seega Los Angelesest New Yorki oleks antud ühendust võimalik luua vaid siis, kui teha mitmeid vahepeatusi.

Hyperloopi ideele kannustas Muski ka uudis, et Californiasse rajatavale uuele rongisüsteemi uuendamisele tahetakse kulutada summa, mis arvestuslikult küündib sadadesse miljarditesse dollaritesse ning ei ole keskkonnasõbralik. Viimase suuna aktiivse propageerijana on Musk vihjanud just sellele, et Hyperloopi sünd aitaks säästa nii loodust kui oleks ka tunduvalt odavam, minnes maksma kuni kaksteist miljardit dollarit. Musk nentis, et antud idee puhul pole niivõrd tähtis teenitav kasum, sest tõenäoliselt ei ole tema eluea jooksul tegemist sugugi tulutoova mõttega. Just uus lähenemine on see, mille nimel mees töötab.

Elon Muski Hyperloopi ei saa me tõenäoliselt veel lähiaastatel näha, sest hetkel käib alles projekteerimine ning esimesi demoversioone võib näha ehk alles mõne aasta pärast. Eeldatavasti saab esimene reaalne näidisversioon valmis 2020. aastal. Teostuse korral oleks antud idee transpordisüsteemis küllaltki revolutsiooniline ning tuleviku põlvkondadele igapäevane võimalus liiklemiseks.

Allikad: www.gizmag.com, en.wikipedia.org, ru.wikipedia.org, www.forte.delfi.ee

Foto: www.rmukeshgupta.wordpress.com/