Inimese evolutsioon: järgmine etapp

Mis saab inimkonnast, kui areneme edasi tänapäeva elu ja tehnoloogia selektiivse surve all? Kohandades praeguse aja elemente, võib inimkond läbi teha mõneti sürrealistlikud muutused.

Hiljuti on olnud mitmeid spekulatsioone selle osas, millise võimaliku vormi inimkond lõpuks võtab. Eriti arvestades tehnoloogiat ja selle rolli meie elus ning kuidas see võib tulevikus inimeste füüsilise ja vaimse oleku täielikult ümber kujundada.

Briti teadlane ja kirjanik Susan Greenfield avaldas hiljuti oma esimese romaani „2121”, mille tegevus toimub ülimalt ebasoodsas elukeskkonnas, kus kõik ennustused tehnoloogia ohtude kohta on tõeks saanud. Raamat sisaldab esseesid ja filosoofiaid transhumanismi teemal. Tegemist on liikumisega, mille kohaselt inimeste elu tõhustamine läbi tehnoloogia on hea, hädavajalik ja ehk isegi paratamatu. Ka Daily Mailis kirjutati kord sellest, kuidas inimestel areneb lõpuks välja nokk. Miks mitte!

On selge, et evolutsioon on keeruline protsess. Ühtlasi on see ka aeglane protsess, mille kohta saab erinevaid väiteid esitada. See tähendab, et selleks ajaks kui oleme jõudnud punkti, kus enda väite õigsusele või ebaõigsusele kinnitust saada, oleme meie – väitjad – juba ammu surnud. Seega, et mitte potentsiaalsest väite-rongist – millised võivad inimesed lõpuks välja näha, kui praegused kultuurilised ja funktsionaalsed suundumused jäävad lähimate miljonite aastate jooksul samaks – maha jääda, toon välja mõned võimalused.

Värvimuutev nahk

Nagu kameeleonid, võivad ka inimesed lõpuks omandada võime teadlikult enda nahavärvi muutmiseks. Ehk on see võimalik kromatofooride ehk pigmenditerakesi sisaldava valgust peegeldava raku kaudu, aga võib-olla on selleks leitud hoopis mõni tehnilisem meetod. Nahavärvi muutmise näol oleks tegemist masendavalt kasuliku eelisega, arvestades kõiki neid eelarvamusi, mis põhinevad pelgalt rassil. Lisaks sellele on võltspäevituse ja naha valgendamise turg praegu üsna kasumlik. Paljud inimesed soovivad vaikimisi oma nahatooni muuta ning võime seda teha oleks vägagi ihaldusväärne. Kurikuulus oranž nahatoon, mille kasuks nii mõnigi on otsustanud, vihjab sellele, et nahatooni muutmine selle „looduslikust” toonist on võimalik. Visuaalne sulandumine või vastupidi, massist eristumine, oleks tänapäeva ühiskonnas suureks eeliseks.

Selektiivne kuulmine

Inimestel on juba võime ja oskus juhtida enda tähelepanu just nendele konkreetsetele asjadele, mida nad kuulata tahavad. Seda nimetatakse „kokteilipeo efektiks”, mis sai nime just samasisulise stsenaariumi järgi. See on ühe kõneleja jälgimine mitme kõneleja taustal. Olles kokteiliõhtul ümbritsetud paljudest inimestest, on võimalik enda tähelepanu fokuseerida ainult ühele konkreetsele vestlusele, mis sinu tähelepanu mingil põhjusel köidab, ehkki ümberringi on veel palju inimesi, kelle jutt ka mingil määral sinuni jõuab.

Inimese kõrvadel puudub füüsiline mehhanism selektiivseks kuulmiseks; kõik toimub ajus. Võib ainult ette kujutada, kui oluliseks, kasulikuks ja tõhusaks see võime aja jooksul muutuda võib. Arvestades seda, kuidas internet ja meedia jätavad igale inimesele näilise mulje sellest, et nad peaksid enda arvamust avaldama mis tahes teemal, ükskõik kui halvasti neid sellest informeeritud on. Inimesed võivad end aktiivselt häälestada just sellele lainele, mida nad kuulda tahavad. See töötab täpselt samamoodi nagu silmade sulgemine, kui soovid blokeerida ebameeldiva vaatepildi.

Tõsi, inimesed muutuksid vähem informeeritumaks, kuid võib arvata, et seeläbi ei oleks nad ka nii stressis ja vihased. Üldine tulemus oleks seega kasu tervisele – pikem eluiga ja meeldiv käitumisviis.

Kombitsad

Tehnoloogia on inimeste elus muutumas üha igapäevasemaks. Arvuti klaviatuur või nutitelefoni puuteekraan on kõige tüüpilisem viis inimese ja tehnoloogia liidestamiseks. Inimese käed on muljetavaldavalt osavad ning võimelised paljudeks peeneteks liigutusteks. Evolutsioon soosiks meid paindlikuma arengu suunas, kaotades meie jäikuse, kuid säilitades täpsuse, et saaksime kiiremini ja paremini tehnikat kasutada. Samal ajal säilitab evolutsioon meie füüsilised karakteristikud, mis muudavad asjade kasutamise tegevuse otstarbekaks. Pole välistatud, et meie sõrmed arenevad välja kombitsateks nagu meriroosil.

Kuid miks peatuda sõrmedega? Kuigi kombitsatel on sõrmedega võrreldes piiratud praktiline otstarve, võib peamine tegur peituda hoopis sugulisel valikul. Nimelt on Susan Greenfield öelnud, et pidev kokkupuude veebipornograafiaga muudab meid tundetuks. Kui tal on õigus ja varsti vaevleme kõik apaatia küüsis, siis on alternatiivsed erutuse meetodid hädavajalikud. Mis võiks kombitsatest veel erootilisem olla?

Paindlikkus

Justkui haikaladel, võib inimeste skeletis varsti olla palju rohkem ja palju pehmemaid kõhresid. Üha süvenevas tervise- ja ohuteadlikus maailmas, kus inimesed on valmis kohtusse minema ka kõige triviaalsema kahju puhul, tähendaks see seda, et jõulise mõju oht väheneks, sest jäigad ja paindumatud luud ei oleks enam niivõrd suureks probleemiks.

Samuti võib vaielda selle üle, kas ja kuidas ergonoomika küsimus on murettekitavam kui kunagi varem. Paindlik skelett oleks muidugi igati kasulik, kas või sünnitamise protsessis. Tõenäoline ja praktiline oleks see ka erinevatele tsirkuse- ja tantsutgruppidele, sest pehme ja kõhreline skelett võimaldab paremat ja paindlikku liikumist, millest me praegu anatoomiliselt isegi und ei oska näha. Sellega kasvaks kindlasti ka paljude talendishow-de populaarsus.

Tiivad

Keegi kunagi rääkis, et ei usu evolutsiooni. Kui temalt selle kohta küsiti, siis peamiseks argumendiks oli see, et inimestel ei ole tiibu. See on muidugi tõsi, kuid kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Tema vastus oli: “Evolutsioon on parimate ellujäämine ning tiivad on selleks kahtlemata parimad.” Ei tea, kui palju uurimistööd sellise järelduseni jõudmine nõudis, kuid isegi kui see põhineb mõnel pooltoorel tähelepanekul ja piiratud arusaamal sellest, kuidas evolutsioon töötab, sobib see meie konteksti igal juhul väga hästi.

Allikas: http://www.guardian.co.uk/science/brain-flapping/2013/jul/10/human-evolution-next-stages

Foto: http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2013/1/9/1357747646557/Evolution-illustration-010.jpg