Kodanike tegevus „uue paradigma poliitikas”

Jaak Joala testamendi kohaselt („ammugi on aeg, et vaimuinimesed võtaksid poliitika oma kontrolli alla”, Vikerraadio, Persoona, 1995) saab nüüd liikuda edasi Rahvakogu teemal. Onu Jaak, tänan!

 

Kodanike toimkonnad, Kodanike Kongress, Rahvakogu valimine …

Milline peaks olema Kodanike tegevus teel elujõulise Rahvakogu poole? … Inimestel, kes saabunud „vanast paradigmast”, ja kes seetõttu on veel selle mõju all, võib olla üsna ähmane ettekujutus sellest, milline on eesti ühiskonnale sobiv ja vajalik tee.

Seevastu neil inimestel, kes juba mõnda aega elavad „uue paradigma päikese all”, on võimalik ja ka vajalik anda ühiskonnale oma kogemusi ja soovitusi. Eks nad on seda teinud ju varemgi – oma eelmistes kirjades ja esinemistes, mida kõigil huvilistel on olnud võimalik tähele panna.

Rahvakogu teemal on neil, „ühiskonna pioneeridel”, pajatada järgmist …

 

Rahvakogu olemus

Rahvakogu peaks esindama eesti rahvast, kes põhiseaduse kohaselt on „kõrgeima riigivõimu kandja” Eestis. Kuidas saab rahvas olla kõrgeima riigivõimu kandja? Saab olla siis, kui ta on teadlik olemas olevast olukorrast ja oskab selles olukorras adekvaatselt käituda. Adekvaatselt käituda saavad teadlikud, täiskasvanud olendid. Lapsed elavad fantaasiates, täiskasvanud elavad maapealses maailmas. Ehkki esineb ka üleminekuvorme … Nii ajas kui ka ruumis.

Tegutsemine riigivõimu kandjana on täiskasvanud, teadlike inimeste ülesanne. Need on inimesed, kellel on väljakujunenud maailmavaade, lai silmaring ning arusaamine filosoofilistest ja praktilisi samme hõlmavatest mõistetest nagu paradigma, ühiskonna arendus, ühiskonna ja riigi elu tulemuslik korraldamine jms. Lastel niisugusi arusamu ega võimeid ei ole. Nii on siin selgitatud, KES on kõrgeima riigivõimu kandja – need on iseseisvad (oma otsustes vabad) teadlikud täiskasvanud Kodanikud, „Kodanikud” suure algustähega.

Need Kodanikud ongi need inimesed, kes moodustavad Rahvakogu. Kuidas nad moodustavad, ja mida nad selleks teevad? Nad teevad seda teadlikult, viljakalt, rahvale ja riigile tulemuslikult! Kuidas täpsemalt, MIS hakkab toimuma ühiskonnas ja riigis, kui seda juhib rahvas? Toimuma hakkab nii …

 

Kodanike toimkonnad

Huvilised Kodanikud moodustavad „ühiskonna arenduse toimkonnad” üle kogu maa. Toimkondade puhul on kommenteerijad arvanud oma arvamusi, sh niisugusi, et kas ikka on vaja niisugust sõna nagu „toimkond”? Mille poolest toimkond erineb erakonnast? Jms … Aga, armas lugeja, mida arvad Sina? Mille poolest erineb rahva vaba tahet väljendav ja Kodanikest koosnev toimkond riigivõimu vägivaldselt enda kätte haaranud erakonnast või erakondade kogumist? Palun mõtle sellele nüüd iseseisvalt, võta see oma „koduseks ülesandeks”, võta juba täna! Nõnda tehes, siinset soovitust järgides saad astuda veel ühe sammu edasi! Ühe sammu edasi, kuhu? … Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise, selle elluviimise teel!

„Ühiskonna arenduse toimkonnad” ehk „Kodanike toimkonnad” moodustuvad kohalikest täiskasvanud inimestest, keda huvitab neid ümbritsev elukeskkond, sest seal nad ju elavad. Neid inimesi ei ole mitte vähe, neid inimesi on väga palju! Ja kui mõnes kohas on neid praegu veel vähe, siis sinna tuleb neid juurde!

Kohalikud inimesed, kellel on huvi ühiskonnaelu ja selle edendamise vastu moodustavadki kohaliku ehk piirkondliku Kodanike toimkonna. Nad teevad seda ISE, selleks tegevuseks ei oota nad mingit partei või erakonna käsku (mida võib-olla ei tulegi!). Ise nad teevad ja toimetavad, ning tehes õpivad ja arenevad, teevad asju üheskoos, toimetavad toimkonnana! Nõnda toimetades jõuab kätte päev, kui mõned toimkonnad on jõudnud niikaugele, et korraldavad ülemaalise Kodanike kokkusaamise. Korraldavad milleks? Aga ikka selleks, et täita neile põhiseaduses sätestatud ülesannet – olla kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Selleks, ikka selleks!

 

Kodanike Kongress

Ülemaaline Kodanike kokkusamine ehk Kodanike Kongress

[ÕS: Kongress – suur nõupidamine; (võimuorgan)]

Kodanike Kongressi (KK) ettevalmistamiseks moodustavad huvilised Kodanikud „Kodanike Kongressi toimkonna” (KKT), kes selle Kongressi korraldab. KKT kutsub kongressile iga piirkonna esindaja ehk saadiku. On mõistlik, kui saadikuid on kaks. Nii esindab Kodanike Kongressil Eestimaa iga piirkonda kaks saadikut. See määrab ka saadikute üldarvu, mis oleneb piirkondade arvust. Kui Eestis on nt 220 valda, ja igas vallas tegutseb üks Kodanike toimkond, siis on Kongressil saadikuid kokku 440. Nii esindavad nad igaüks oma piirkonda, ja üheskoos eesti rahvast.

Kui ühes piirkonnas (nt vallas) on toimkondi mitu, siis KK saadikute leidmiseks tuleb neil teha selle nimel koostööd!

NB! On väga tähtis, et igast Eesti piirkonnast oleks ühepalju saadikuid – nii on kogu maa ja kogu Eesti esindatud õiguspäraselt. Ütleb ju põhiseadus (PS) nõnda, et „kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas”. PS ei ütle, et see kandja on mõne valitud piirkonna rahvas, see kandja on ikka KOGU rahvas. Nii peabki iga piirkonna saadikute arv olema täpselt sama. Ainult nii saavad saadikud esindada õiguspäraselt kogu Eestit!

 

Kodanike Kongressi saadikud

Saadikud esindavad oma piirkonda. Kongressil osalemiseks peavad nad vastama teatavatele tingimustele. Need tingimused on järgmised …

On loomulik, et Kodanike Kongressi saadikud on iseseisvalt mõtlevad täiskasvanud inimesed, kes tunnevad hästi oma piirkonda, selle tegemisi ja ka selle muresid. AINULT NII saavad nad esindada oma piirkonda! KK saadikud ei saa olla erakondade ümber tiirlejad ega nende toetajad. Saadikud peavad suutma esindada oma piirkonda Kongressil. Kui nad ise ei saa kongressile tulla, siis määravad nad oma ajutise esindaja.

KK saadikud on elav ühenduslüli piirkondade rahva ja põhiseadusliku võimuorgani, Kodanike Kongressi vahel.

On koguni loomulik, et ka Kodanike toimkondade tegevuses ei osale erakondade ümber tiirlejad! — SEE on täiesti erinev maailm, erinev paradigma. Erinev maailm, kus ei toimeta mitte oma otsustes iseseisvad Kodanikud vaid hoopis „lasteaiamänge” mängivad ja vägivallasüsteemist (nt raha võimust) sõltuvad tegelased … Nende mängumaa piirdubki nende liivakastiga, ja las nad mängivad seal pealegi, kui muud ei mõista ega mujale pole arenenud! Issanda Loomaaed on ju suur, jätkub seal ruumi kõiksugu veidrikelegi!

No nii, kui eelnevalt kirjeldatud toimkonnad on loodud, ja kui nad on juba mõnda aega tegutsenud oma piirkonna elu edendamise (sealse ühiskonna arendamise) nimel, siis saavad nad endi seast valida need kaks saadikut, kes esindavad nende piirkonda Kodanike Kongressil. Need saadikud esindavad kogu toimkonda, ja kogu piirkonna rahvast, kellega nad suhtlevad, kellega koos nad mõtlevad ja tegutsevad, ning kellega koos nad elavad oma kogukonna elu. Need saadikud EI ESINDA mingi erakonna või muu nähtuse huve! Need saadikud peaks valima vastava piirkonna rahvas, näiteks rahvahääletuse teel.

 

Kodanike Kongressi ette valmistav kokkutulek – Kodanike Konverents

Ettevalmistava kokkutuleku (EK) kutsub kokku selleks moodustatud „Ettevalmistava kokkutuleku korraldav toimkond” (ET). ET kutsub EK-le piirkondlike Kodanike toimkondade esindajaid nendest toimkondadest, kes selleks ajaks on olemas ja valmis saatma oma esindajad sellele kokkutulekule. Saadikute arvu ja tegevuskava Ettevalmistava kokkutuleku jaoks määrab ET, kes selle kokkutuleku ka korraldab ja selle korraldamisest ühiskonda teavitab. Piirkondlik toimkond otsustab ise, kelle ta kokkutulekule saadab. ET võib kokkutulekule kutsuda ka täiendavaid osalejaid, kes näiteks teevad ettekande mõnel ühiskonna jaoks olulisel teemal.

Ettevalmistava kokkutuleku ülesanne on kaasa aidata Kodanike toimkondade tekkimisele üle kogu maa, ja samal ajal valmistuda Kodanike Kongressiks ning Rahvakogu valimiseks. Ettevalmistavaid kokkutulekuid võib olla mitu – niipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Ettevalmistava kokkutuleku ajal ei ole Kodanike toimkondi ilmselt veel väga palju (neid pole mitte kõikides Eesti piirkondades), ja seega pole ka saadikute arv veel kuigi suur, KK korraldamiseks neid ei piisa. Huviliste Kodanike kaasamine, uute piirkondlike Kodanike toimkondade moodustamine ja Ettevalmistava kokkutuleku korraldamine, ning kõiki neid tegevusi saatvad avalikustamised jm toetavad tegevused võimaldavad suurendada Kodanike toimkondade ja saadikute arvu ja nende aktiivsust.

Niisiis on „Ettevalmistavate kokkutulekute” periood üks kindel ajalõik, mille vältel kujunevad välja teadlike Kodanike toimkonnad üle kogu Eesti. Selle ajalõigu kestus oleneb Kodanike huvist ja aktiivsusest, nende teadlikkuse kasvu kiirusest ja nende tegevuse, eeskätt toimkondade tegevuse tulemuslikkusest. Selle ajalõigu vältel võib toimuda mitu Ettevalmistavat kokkutulekut („kaua tehtud, kaunikene”) – niipalju kui vaja.

Ettevalmistavale kokkutulekule saavad saadikud tulla ainult neist toimkondadest, kes on olemas ja kes on jõudnud oma tegevuses niikaugele, et saavad esindada oma piirkonna huve. Järelikult, esimesel Ettevalmistaval kokkutulekul (mis toimub võib-olla homme või ülehomme) pole veel esindatud KOGU MAA ja KOGU RAHVAS. See olukord seab sellele kokkutulekule konkreetse ülesande – valmistuda Kodanike Kongressiks ja Rahvakogu valimiseks.

Ettevalmistava kokkutuleku ehk Kodanike Konverentsi (KON) ettekanded, tegevused, otsused ja avalikustamised peaksid viima Kodanike toimkondade aktiivsuse kasvule üle kogu maa, KT-de moodustamisele üle kogu maa. Seejärel saab järgmine Ettevalmistav toimkond kutsuda saadikuid juba laiemalt, ning teatava toimkondade ja saadikute arvu puhul (nt kui nad esindavad rahvast üle 50% olemas olevatest valdadest) saab Ettevalmistav toimkond kokku kutsuda Kodanike Kongressi, kes valib Rahvakogu. Selles rollis muutub Ettevalmistav toimkond Kodanike Kongressi toimkonnaks.

 

Rahvakogu valimine

Eelnevas kirjeldatud arengutee läbimine viib eesti ühiskonna olukorda, kus on õige aeg korraldadaRahvakogu valimine. Selle detailidesse pole mõtet praegu laskuda. Üldjoontes peaks see toimuma kogu siinset kirjatükki läbiva „uue paradigma” valguses.

Rahvakogu valimiseks kutsutakse kokku Kodanike Kongress, kõrgeima riigivõimu organ. Sellel Kongressil valivad piirkondlike Kodanike toimkondade saadikud (igast piirkonnast kaks saadikut) Rahvakogu, kellele Kongress annab üle võimu järgnevaks tegevusperioodiks, nt neljaks aastaks.

Rahvakogu on Kodanike Kongressi poolt valitav põhiseaduslik võimuorgan, kelle ülesanne on üksmeeles ajada Eesti Asja, s.t edendada eesti rahva elu, ning võimaldada talle inimväärne elu Eestis, Euroopas ja kogu maailmas. Rahvakogu allub Kodanike Kongressile ja täidab selle ülesandeid Kongresside vahelisel parioodil. Rahvakogu ülesanne on pidevalt jälgida ühiskonnas, riigis ja maailmas toimuvat ning võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad eesti rahva ja riigi elu.

 

Täiendavad selgitused „uue paradigma poliitika” puhul

Mille poolest erinevad rahvas, Kodanikud, Kodanike toimkonnad, Kodanike Kongress ja Rahvakogu?

Kõigil neil on täita oma ülesanne, täita oma ülesanne EV põhiseaduse elluviimisel Eestis!

Ülesandest tulenevalt on ka nende tegevus erinev. Ent see kõik toimub SAMA PARADIGMA (sama väärtussüsteemi, sama valitud tee, inimväärse elu tee) RAAMIDES!

„Uus paradigma poliitikas” tähendab, et ühiskonna arendus toimub lahus vägivallasüsteemidest nagu „raha võim” ja muu seesugune. Kõrgeim riigivõim kuulub mitte RAHALE vaid hoopis RAHVALE! … Vahe on siin ainult ühes tähes! Ent see vahe on olemas ja ta on selge … See vahe on paradigmaatiline, olemuslik, põhimõtteline ja „tee käijale” meeldivalt kohustuslik!

Nii langevad „uue paradigma poliitikas” AUTOMAATSELT ära niisugused küsimused ja probleemid nagu „Riigikogulase palk”, ühiskonna juhtivates struktuurides kehtestatud muud privileegid jms. Palka ei ole, privileege ei ole – vägivallasüsteemilikus tähenduses.

Kui need küsimused langevad ära „automaatselt”, siis vabanevad inimesed puurist, nad avanevad loovusele ja hakkavad korraldama ühiskonnas inimväärset elu, omaenda ja oma rahva elu. Korraldama seda ise, ootamata, et keegi teine tuleb ja korraldab!

Oma elu ISE korraldades teevad inimesed seda säästlikult ja inimväärselt, tegemata liiga enesele ja ümbritsevaile. Niisugune korraldamine on tulemuslik ja seetõttu ka kestlik. „Ise korraldades” pole vaja palgata järelevaatajat oma tegevuste üle, pole vaja palgata raamatupidajat oma tegevuste järele vaataja haldamiseks, pole vaja luua ka taoliste valdkondade administratsioone ega külastada konverentse neil teemadel, pole vaja kulutada bensiini autole, millega järelevaataja sõidab oma ülemusele aru andma või osta arvutit, millega ta seda teeb, pole vaja ehitada Euromagistraale tuhandete järelevaatajate jt bürokraatlikest tegevustest aru andjate sõitudeks risti-rästi läbi maa, pole vaja neile ehitada kabinette ega rentida nende umbluu-tegevusteks ruume … Jne. KÕIK NEED on ühiskonna jaoks vabanevad ressursid!

„Uue paradigma poliitikas” on igal inimesel õigus elule ja eneseteostusele. Neid, ammugi kirja pandud inimõigusi, viivad ellu inimesed ise, kavandades ja teostades selleks vajalikke asju, astudes selleks vajalikke samme. Niisugusi samme, nagu mina olen astunud siin …

„Uue paradigma poliitikas” langevad AUTOMAATSELT ära ka niisugused küsimused nagu inimeste ellujäämine ja toimetulek. Igal inimesel on õigus saada temale kuuluv osa (ressurss) ühiskonna ja riigi toodangust. Selle korraldab kõrgeim riigivõimu organ, Kodanike Kongress.

Kui inimesed saavad elada ja otsustada vabalt, elada omavahel sõbralikes suhetes, konkureerimata leivapalukese pärast, siis avaneb nende loomulik potentsiaal ja neil tekib huvi anda ühiskonnale oma PANUST. Sellest panusest piisab, et inimesed jääksid ellu … Piisab, ja jääb ülegi … Nii saavad nad sünnitada lapsi, korrastada kodu, hoida perekonda, õppida ja areneda neile ja ühiskonnale sobivates suundades nii üksi kui ka üheskoos tegutsedes, hoolida oma maa väärtustest ja ka oma riigist, kus just NEMAD ON OTSUSTAJAD. Nemad, ja mitte keegi teine!

Niisuguses ühiskonnas, inimväärses ühiskonnas, hääbuvad praegu laialt levinud kombed nagu valetamine ja varastamine, röövimine ja üksteise nottimine erinevail meetodeil. Hääbuvad, sest paradigma (väärtussüsteem) on teine. Vastavalt ei ole vaja ühiskonnal ja riigil siis kulutada ressursse oma Kodanike järele valvamisele ja nende karistamisele … Selle asemel saavad nad kulutada ressursse haridusele, tervise-edendusele, loovusele ja inimväärse tee tutvustamisele maailmas. Samuti umbluud ajavate paharettide ja nende käsilaste kimbutamisele. Nõnda talitades taastub MORAAL.

Kui bürokraatlikud süsteemid lammutada, või lasta neil endil laguneda, jättes nad ilma ühiskonna ressursist (sest seda ressurssi läheb vaja ühiskonnal endal, nagu võis eespool näha), siis vabanevad tuhanded inimesed BÜROKRAATIA ORJUSEST. Neil kõigil tekib võimalus pöörduda tagasi koju … Pöörduda tagasi koju ja võtta vägivallasüsteemide toime tõttu maha jäetud põllud ning aasad taas kasutusse. Koju naasnuna alustavad inimesed suhtlemist koduümbruse loodusega, õpivad taas elama loodusesõbralikku elu. Niisugused inimesed õpivad tundma kodu väärtust, kodukoha väärtust ja kodumaa väärtust, ja nad saavad ning oskavad neid väärtusi kaitsta kõikvõimalike ohtude eest, mida tänapäeva maailmas pole mitte vähe. Teadlike Kodanike poolt asustatud maa on hästi hoitud maa ja hästi koheldud maa. See on turvaline paik, mida ei saa väga kergesti hõivata paharetid!

„Pilvi lõhkuvate elevantide” otsast alla ronides puudutavad inimesed maad. See puudutus on neile eluliselt vajalik! See ongi elu ise!

 

„Uue paradigma poliitika” põhimõisted

Rahvas, eesti rahvas, Eestis elavad inimesed, Eesti Vabariigi Kodanikud on kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Ent osa EV kodanikke elab välismaal. Ka nemad on osa eesti rahvast, ka nemad on osa kõrgeima riigivõimu kandjast Eestis.

Kodanikud, Kodanikud „suure algustähega”, on teadlik osa rahvast, teadlik osa EV Kodanikest, kelle ülesanne on ellu viia põhiseaduses sätestatud riigivõimu.

Kodanike toimkonnad on Kodanike vabatahtlikud ühendused, kuhu koonduvad oma piirkonna kogukonda ja kogu Eesti ühiskonda edendada soovivad teotahtelised ja koostöövõimelised Kodanikud.

Kodanike Kongress on kõrgeim põhiseaduslik võimuorgan Eestis. Ta koosneb piirkondlike Kodanike toimkondade poolt esitatud saadikutest. Tema ülesanne on jälgida ühiskonnas, riigis ja maailmas toimuvat ning vastu võtta otsuseid, mis mõjutavad eesti rahva ja riigi elu. Kodanike Kongressi põhiülesanne on Rahvakogu moodustamine, mis toimub Kodanike Kongressil, kongressi saadikute poolt läbiviidava valimise käigus.

Rahvakogu on Kodanike Kongressi poolt valitav põhiseaduslik võimuorgan, kelle ülesanne on üksmeeles ajada Eesti Asja, s.t edendada eesti rahva elu ja võimaldada talle inimväärne elu Eestis, Euroopas ja kogu maailmas. Rahvakogu allub Kodanike Kongressile ja täidab selle ülesandeid Kongressite vahelisel parioodil. Rahvakogu ülesanne on pidevalt jälgida ühiskonnas, riigis ja maailmas toimuvat ning vastu võtta otsuseid, mis mõjutavad eesti rahva ja riigi elu.

 

Uudiseid ajaloo prügikastist

Erakondade põhimõtteline „viga” ehk „plärtsatamine lompi” Eesti Asja ajamisel on see, et Eesti on ühtne tervik, ja sellele vastavalt ka Eesti Asi on ühtne ja kõikide Kodanike ühine asi. Erakonnad on aga kõik erinevad, nii nad väidavad, ja nii nad lõhuvadki ühist Eesti Asja. Niisugune olukord on ühiskonnavaenulik ja kogu ühiskonna mõttes haiglane, kus tervenemisteed ei ole! See olukord tuleb lõpetada! Eesti rahvas ajab ISE oma Eesti Asja. Ning selleks pole vaja mitut erakonda, kus igaüks ajab mingit OMA ASJA. Ajab „oma asja” rahva elujõu, ja maa ning rahva ressursside arvel, kõigeks selleks maalt ja rahvalt luba küsimata!

JÄRELIKULT, erakondi pole Eestile vaja! Ja ka sõna „erakond” pole Eestile vaja! Unustagem nüüd see sõna! Tema koht on ajaloo prügikastis.

 

„Säästuprintsiibi” rakendamine „uue paradigma poliitikas” ja mujalgi

Mina, siinse kirjatüki autor olen tegutsenud ühiskonna arendajana vähemalt 20 aastat. Sellel perioodil olen korraldanud erinevaid arenduslikke tegevusi, sh juhtinud uuringulisi projekte ja töörühmi, viinud kokku huvilisi inimesi, avalikustanud looduses, ühiskonnas ja maailmas toimuvat, ise pidevalt õppinud ühiselt käidud teel. Nende tegevuste käigus on mul kujunenud kindel veendumus, et pühenduda tuleb eeskätt OLULISTELE asjadele, ja tööd teha tuleb SÄÄSTLIKULT. Nii on võimalik saada/anda ühiskonnale vajalikke tulemusi KIIRESTI, viitmata aega muudele tegevustele (millel piire ju ei ole …). Nii ma olengi saanud kõigis neis valdkondades anda OMA PANUST. Samal ajal õppides ja õpetades, arenedes ise ja arendades ümbritsevaid.

Oma kogemustest tulenevalt soovitan sama „meetodit” teistelegi. Ehk, lühidalt: õppige meistritelt, mitte karjalt! Siis annavad teie tegevused ühiskonnale vajalikke tulemusi! Ning siis ei ole teil kahju neile tegevustele kulutatud ajast!

 

Jõudu edenemisel!

Ning pidage meeles, et kõige tähtsam on TERVIS! Kui olete väsinud, siis puhake, puhake hästi! Kui ei saa puhata Eestis (sageli ju ei saa!), siis sõitke puhkama välismaale! Ärge pingutage end üle! Püüdke end säästa, nii säästate ka teisi! Püüdke elada tervislikku elu, nii saate anda ühiskonnale oma panust – seda panust, mida ainult TEIE saate anda! … Ainult nii on kõigel sellel üldse mõtet!

 

Lühendite selgitus

EK – Ettevalmistav kokkutulek, „Kodanike Kongressi ette valmistav kokkutulek”, mille ülesanne on valmistuda ise ja ette valmistada ühiskonda Kodanike Kongressiks; sama mis Kodanike Konverents (KON)

ET – Kodanike Kongressi „Ettevalmistavat kokkutulekut” korraldav toimkond

KK – Kodanike Kongress, kohalike Kodanike toimkondade ülemaaline kokkutulek, põhiseaduslik võimuorgan Eestis

KK saadikud – Kodanike Kongressi saadikud, kohalike Kodanike toimkondade saadikud ülemaalisele Kodanike kokkutulekule

KKT — Kodanike Kongressi toimkond, Kongressi tegevust korraldav Kodanike rühm

KON – Kodanike Konverents, Kodanike toimkondade saadikute kokkutulek, mille ülesanne on valmistuda ise ja ette valmistada ühiskonda Kodanike Kongressiks; sama mis Ettevalmistav kokkutulek (EK)

KT – Kodanike toimkond, kohaliku piirkonna teadlikest Kodanikest koosnev vabatahtlik koostöövõimeline ühendus

PS –Eesti Vabariigi põhiseadus, vastu võetud 28. juuni 1992. a rahvahääletusel

Rahvakogu – Kodanike Kongressi poolt valitav põhiseaduslik võimuorgan, kelle ülesanne on üksmeeles ajada Eesti Asja, s.t edendada eesti rahva elu ja võimaldada talle inimväärne elu Eestis, Euroopas ja kogu maailmas

 

Matti Masing

Kodanike liikumine põhiseaduse toetuseks (KL),

Avatud Ühiskond

http://avatud-uhiskond.blogspot.com/p/kodanikud-ja-uhiskond.html