Maanteeameti juhi hinnangul võiks piirkiiruseid tõsta

Maanteeameti juht Aivo Adamson ütles usutluses Eesti Päevalehele, et tema hinnangul ei saa Eesti teid väga ohtlikeks pidada ning nii mõnelgi lõigul võiks kaaluda piirkiiruste tõstmist ja seda ka talvel.

“Kui ma mõtlen, kas peame piirkiirust tõstma või langetama, siis mul on kahju, et on jäänud mulje, justkui tahetaks kogu aeg kiirusi langetada. Võib-olla peame hoopis vaatama, millistel teelõikudel saame rohkem kiirust lubada. Ka talvel. Kui 2 + 2 teed on hästi hooldatud, siis neil võiks vabalt talvel 110 km/h olla. Möödasõiduradadega teid planeerides me ei saagi 90 km/h kiiruseks jätta, sest peab ju olema möödasõidu võimalus,” räämis Adamson.

Samas on maanteeameti juhi kinnitusel arutluse teema ka üle 5000 kilomeetri kruusateid riigimaanteede hulgas ja neil lubatud 90 km/h. “See on koht, kus tuleks piirangute peale mõelda. Teine alternatiiv, mis on näiteks Portugalis hästi levinud – soovituslik kiirus, sinine märk. Tark võtab soovitusest kinni, kes lolli tahab mängida ja gaasi vajutab, teeb seda niikuinii, isegi kui on piirang,” arutles Adamson.

Põhimagistraalidel võiks aga kiirused olla suuremad. “Miks mitte tõsta põhimagistraalidel suvel lubatud kiirus 120-ni, kui näiteks Aruvalla-Kose lõik valmis saab, see ju sirgeks tehtud trass ka. Kõik kokku jääb pigem sinna, kus me praegu oleme. Maanteeametil on kavas uuring, mis peaks selgitama sõidukiiruse diferentseerimise võimalused. Ilma selleta ei saa midagi otsustada. Teedele lisandub liikluse rahustamise eesmärgil ka kiiruskaameraid – hange praegu kestab ja Harjumaa riigiteedel võiks aasta lõpus olla 13 uut kiiruskaamerat,” ütles Adamson Eesti Päevalehele.

Teehooldusest rääkides kinnitas Adamson, et selles vallas pole põhjust nuriseda. “Minu meelest on maanteeametis hästi tublid insenerid, aga ehitatud on teid justkui teede endi pärast. See on mulje, mis mulle jääb. Praegu ehitame teid teehoiukava alusel kuni 2013. aastani. Kus projektid juba tehtud, seal eriti midagi muuta ei saa,” rääkis Adamson.

Tema sõnul on ta ka ise kriitiline näiteks Mäo risti vastu. “Me oleme neid objekte üle dimensioneerinud. Eestil ei ole ka selliste liiklussõlmede ehitamise kogemust, me alustasime ise nullist, võibolla oleks pidanud kaasama väliseksperte, kes on seda enne teinud. Panustame nüüd planeerimisse rohkem aega. Siis läheb tõenäoliselt ka ehitus kiiremini. Moodustatud on investeeringute komitee, kust kõik objektid läbi käivad. Seal vaadatakse üle nii rahalised vahendid kui ka objektide mõistlikkus ning ma võin lisada, et juba praeguseks oleme niiöelda leidnud pea neli miljonit eurot,” rääkis Adamson.

Inseneridel saab tööd küllaga olema, kuidas paremini majandada, lisas maanteeameti juht.

Allikas: BNS

Foto: http://www.digitaltrends.com/wp-content/uploads/2013/03/variable-speed-sign.jpg