Ookeani hapestumise tõttu süveneb globaalne soojenemine

Vee fütoplankton vabastab atmosfääri väävliühendeid, mis aitavad planeedil jahtuda, kuid seda protsessi takistab ookeanide hapestumine. 
Ookeanis sisalduv süsinikdioksiid ei võimalda planktonil pilvi moodustavaid ühendeid atmosfääri piisavalt tagasi vabastada.

Uued uuringud on näidanud, et aeglane ja armutu ookeanide happesuse tõusmine ning süsinikdioksiidide neelamine atmosfäärist võib mõjutada kliimat ja võimendada globaalset soojenemist. 
Hapestumine ei võimalda teatud mereorganismidel toota enam nii palju väävliühendeid, mis aitavad pilvi moodustada ja seeläbi planeeti jahedana hoida.

Atmosfääri väävliühendid, mis pärinevad suuremas osas merest, kontrollivad globaalset soojenemist. Fütoplankton ehk päikeseküllases vees triivivad fotosünteesivad mikroobid toodavad ühendit nimega dimetüülsulfiid (DMS). Osa DMSist siseneb atmosfääri ja muutub reaktsioonis väävelhappeks, millest tekivad õhku aerosoolid ja mikroskoopilised lendlevad osakesed. Aerosoolid soodustavad pilvede teket, mis omakorda aitavad Maal päikesevalgust peegeldades jahedana püsida.

James Lovelock ja tema kolleegid tegid 1980ndatel ettepaneku, et DMS võiks tagasiside mehhanismi piirates tagada globaalse soojenemise. Kui soojenemine suurendab planktoni tootlikkust, võivad ookeanilise DMSi heitkogused tõusta ja Maad jahutada.

 Hiljem on liikunud mõtlemine hapestumise tõttu vastastikuses suunas. Osa CO2st, mis atmosfääri siseneb, lahustub ka merevees, moodustades süsihappe. Süsihape aga vähendab ookeanide pH taset, mis on praeguseks alanenud juba 0,1 ühikut ning võib langeda 2100. aastaks veel 0,5 ühiku võrra.

Mesokosmi uuringud on näidanud, et madalama pH tasemega merevesi toodab vähem DMSi.

 Globaalses mastaabis mõjutab DMSi heitkoguste langemine ookeanide hapestumise tõttu suuresti kliimat, luues positiivse tagasiside ja suurendades seeläbi soojenemist.

Allikas: Nature

Foto: http://iacmusic.com/Uploads/TheOcean_-_The_ocean_by_xipx.jpg