Sügise esimesed külmad on kindlasti pannud paljusid mõtlema, et kuidas järgmiseks suveks oma kodu paremini soojustada. Veedame suure osa oma elust suletud ruumides, mis avaldavad meie enesetundele väga suurt mõju. Kvaliteetne soojustamine tagab tihtipeale küttekulude vähenemise pikaks perioodiks. Järjest kallinevad soojusenergia hinnad on inimesi pannud ka uue kodu ostmisel mõtlema just küttearvetele.
Kodus.ee portaal on teinud artikli “Suure ülevaate: millega maja soojustada”. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mis on teie maja või elukoha eripärad ning võimalused. Suureks abiks on termografeerimine, mis maksab näiteks väiksemate eramajade puhul umbes 100 eurot. Soojustamise keerukuse või lihtsuse osas määrab väga palju hoone kuju. Mida keerukam ehitis, seda raskem on seda energiasäästlikuks renoveerida. Majade välis- ja sisenurgad on tihtipeale just kõige külmemad. Meeles peab pidama ka, et üle tuleb vaadata nii katusealune ja ka keldri soojustus. Just katuselae ja põranda soojuskadu võib moodustada 40-60% üldisest summaarsest soojakaost. Seinte soojustamisest on vähe abi, kui soojusenergia liigub hoonest läbi endiselt suures osas katuse või põranda kaudu. Tihtipeale soovitatakse alustada maja renoveerimisel just katuse ja põrandaga, sest näiteks tihtipeale on vanade majade katused soojustatud saepuru või liivaga.
Maja seinte soojustamisel tuleb aga lähtuda hoone konstruktsioonist. Lähemalt rääkides hoonete välisest soojustamisest, on hoonete välisseinte soojustamisel ja fassaadi uuendamisel üks paremaid lahendusi kivivillatooted. Kivivill ei moondu temperatuurilõikumiste tulemusel ja ei laseb küll läbi veeauru, aga on väga väikese veeimavusega. Näiteks Rockwooli fassaadi kivivill absorbeerib õhust väga vähe niiskust, mis on lausa 90% suhtelise õhuniiskuse juures imab vaid 0,004% materjali mahust. See on aga täiesti tähtsusetu kogus.
Kivivill on valmistatud soojust ja heli isoleerivast ning vee ja niiskust mitte imavast kivivillast. Tähtis on ka arvestada tulekindlusega. Tulekahju võib tabada ükskõik keda ja tagajärjest on tihtipeale väga õnnetud. Üldiselt kuuluvad enamus kivivilla tooted tulekindluse osas kõige turvalisemasse A1 klassi, mis ei põle ega tekita suitsu. Tulekindlus väljendub ka selles, et kivivill ei eralda hõõguvaid materjaliosakesi. Tulekahjus hukub aga ⅔ ohvritest suitsu tõttu. Just sellepärast tuleb jälgida ehitusmaterjalide puhul ka tulekindluse erinevaid klasse. A1 klassi materjalid ei tekita peaaegu üldse suitsu, samas E ja F klassi materjalid tekitavad põledes väga palju suitsu.
Eraldi välja toomist väärib ka kivivillast fassaadiplaatide head tehnoloogilised omadused, mis aitavad kergelt korrigeerida välisseinte ebatasasust ja kartma ei pea ka plaatidevaheliste pragude tekkimist, mida juhtub tihti teiste materjalidega. Tänu painduvusele sobib kivivillaplaat ka hästi kõverate või kumerate pindade soojustamiseks. Meeles tuleb pidada, et pehmemaid kivivillatooteid kasutades, peab ka paigaldama tuuletõkkeisolatsiooni tuult tõkestavatest kivivillaplaatidest või kasutada hoopis difusioonkilet.
Enne ostmist soovitame kindlasti nõu pidada spetsialistidega.