Tark tarbija võitleb enda õiguste eest!

Läbi pretensioonide esitamise olen enda kontole tagasi võidelnud ligi kolme tuhande euro eest hüvitisi erinevatelt firmadelt ja asutustelt. Tahate teada, kuidas?

Aastal 2008 õnnestus „parema käe reegli“ alas autole laks külje peale saada. Minu õnneks oli süüdi teine juht ning minu masin sai kriime lausa seitsemele erinevale detailile.

Selle tõttu tõusis eeldatav remondisumma suuremaks kui auto enda turuväärtus. Mingil põhjusel aga hakkas IF Kindlustuse maakler suruma mulle peale auto taastamist ega soovinud turuväärtust välja maksta. Allaheitliku eestlasena hakkasin looga juba nõustuma, kuid naine kodus veidi utsitas siiski pretensiooni saatma. Tubli naine mul – kontole laekus 13 000 EEKi ning masina end müüsin omakorda pärast värvitöid 15 000 EEKiga maha. Vähemalt sain ostuhinna täpselt tagasi!

Teine suurem töövõit tuli lausa riiklikust instantsist – tollasest Pensioniametist. Minu kontole jäi neli aastat tagasi nende vea tõttu laekumata kümme tuhat krooni. Nimelt saadeti toetuse määramisest teavitav tähitud kiri kolm korda täiesti valele eramaja aadressile. Minu märgitu tähistas siiski kortermaja koos maja ja eraldi mainitud korterinumbriga. Esialgu puikles ametnik vastu – nemad ei hüvita nelja kuu saamata summat, kuna tähtaeg vaidlustamiseks on ületatud. Pärast põhjalikku pretensiooni juhtkonnale laekus saamata summa paari päeva jooksul. Win.

2009. aastast tuleb meelde armas kokkupuude Neste bensiinijaamaga. Kiirustasin pikalt tööpäevalt koju poodi. Enne sai kaardiga kütust võetud ning enne poe sulgemist kiirelt süüa krabama joostud. Vahva oli minu üllatus kui selgus, et Neste oli broneerinud kogu minu kaardil oleva raha. Tühja kõhuga koju sõita polnud just kõige mõnusam. Kiirelt lendas teele emotsiooniderikas avaldus ning üllas bensiinifirma otsustas broneeringu täies mahus vabastada. Töövõiduks jäi 300 krooni eest tasuta bensiini – pole paha!

Vast kõige naljakam vaidlus meenub Talleggiga seoses. Poest ostetud toores kanakoib ei allunud moorimisele ning ka pärast tundidepikkust hautamist kaagutas veel hamba all ning oli tihke kui tallanahk. Olin ebaõnnestunud õhtusöögist erakordselt morjendunud ning teele läks üsna sarkastiline pretensioon. Tulemuseks oli ca 10 euro eest erinevaid tooteid kompensatsiooniks. Kliendisuhe Talleggiga sai taastatud ning pretensiooni menetleja jättis meeldiva mulje.

Kokkuvõtvalt leian – kes palju küsib, see midagi ikka saab. Viimasel ajal on siiski läbi Tarbija24 portaali silma jäänud näiteks Prisma kliendivaenulik suhtumine. Perekonna nektariinid olid võikaid kõrvaharke täis, kuid pood ei nõustunud peale ühe-eurose kauba maksumuse midagi muud hüvitama.

Kõige koomilisem lause, mida üks kasumit teeniv korporatsioon saab öelda, on „Loodame kliendi mõistvale suhtumisele.“. Lubage naerda. Kui mina enda maksetega hiljaks peaksin jääma, lendavad kohe vastavad instantsid peale ning enam ei ole justkui keegi mõistev.

Pilt: http://www.carinsurancecomparison.com/Images/car-crash.jpg