Välismaal töötamine: “Oi, 32 000 hüppas tasku!”

Välismaal töötamine võib tunduda hea võimalusena pääseda raskest majanduslikust olukorrast. Samuti võib see olla hea viis maailma näha. Sinu reis võib kujuneda suurepäraseks! Kuid vahel satutakse ka seeläbi piinarikastesse, alandavatesse ja ohtlikesse olukordadesse.

Inimkaubanduse ohvriks langenud Eesti naiste arv kasvab pidevalt. Laialdane tööpuudus on ininkaubanduse organiseerijate parim abimees, sest lubadustega kõrgepalgalistest töökohtadest välismaal on halvasti informeeritud inimesi lihtne ahvatleda. Ohvriteks ei ole ainult vähese haridusega tütarlapsed, vaid ka kõrgharidusega naised – inimkaubitsejate küüsi võivad sattuda väga erineva taustaga inimesed.

Et mitte olla üks säärastest ohvritest, on hea hankida võimalikult palju informatsiooni ja otsustada välismaale tööle minek vaid kindlale teabele tuginedes.

Müüdid välismaal töötamise kohta ja tegelikkus 

Tuttavalt, sõbralt või sugulaselt saadud ettepanek välismaal töötada on alati usaldusväärne.
Sageli satuvad naised inimkaubitsejate küüsi, vastates ajalehekuulutustele. Vahetevahel pakub tööd ka mõni võõras inimene, kellega kohtuti näiteks diskol, kuid praktika näitab, et enamasti satutakse välismaale siiski tuttavate, sõprade või isegi lähisugulaste kaudu. Enamik ohvritest väidab seejuures, et nad poleks iialgi lasknud end petta, kui välismaal töötamise ettepanek oleks tulnud kelleltki, keda nad poleks tundnud ega usaldanud. Paraku on inimkaubitsejate üheks viimase aja strateegiaks osutunud just ohvri leidmine tema sõpruskonna kaudu.

Firma, mis värbab inimesi välismaale tööle ajalehekuulutuse kaudu, peaks ju tegutsema seaduslikult.
Avalik reklaam ei taga veel seaduslikkust. Ajalehed ei kontrolli, kas nende lehekülgedel kuulutusi avaldavate firmade tegevus on legaalne. Seega võivad nii seaduslikud kui seadusevastaselt tegutsevad firmad ennast meedia kaudu reklaamida ja nende vahel vahet teha on esmapilgul küllalt keerukas.

Inimkaubitseja on alati kriminaalse maailma esindaja ning näeb kurjategija moodi välja.
Ka kurjategijad ei meenuta vahel kurjategijaid. Vastupidi, nad võivad jätta väga korralike ja usaldusväärsete inimeste mulje. Neil võib olla korralik perekond, ka lapsed ning sinu ealine tütar. Ka on kuritegelikud võrgustikud keerukad ning laiahaardelised, hõlmates enda alla teinekord vägagi isesuguseid lülisid.

Kuna välismaal on elatustase kõrgem, aitab töötamine välismaal teenida kerge vaevaga palju raha.
Kõik võib osutuda hoopis vastupidiseks. Kaubitsejate küüsi langenud naised sageli isegi ei näe raha, mida nad teenivad. Sageli püütakse tüdrukuid lõksu lubadustega kanda teenitud raha hiljem töötaja pangaarvele. Enamasti see siiski nii ei toimu.

On normaalne, kui tööandja annab tüdrukutele toiduraha, ostab riideid, pileteid jne – paremal järjel inimesed teevad seda meelsasti heasüdamlikkusest.
Kaubitsejad ostavad tüdrukutele asju vaid selleks, et neid võlgnikeks muuta ning saavutada niiviisi nende üle kontroll. Tihtipeale tuleb hiljem kõik need “kingitused” kinni maksta. Sageli pannakse töötaja olukorda, kus ta on võlgu nii välismaale sõidu, elamispinna, riiete, toidu ja muu eest ning peab töötama, et kõige selle eest tasuda. Mõnikord soovivad sutenöörid tagasi saada isegi selle summa, mis kulutati tüdrukute ostmiseks.

Lühiajaliseks töötamiseks välismaal ei ole ametlikku tööluba tarvis, vajadusel saab selle vormistada ka välismaal.
See ei ole tõsi. Üldjuhul tuleb tööluba või tööviisa hankida alati enne kodumaalt lahkumist. Selle reegli juures tehakse üksikuid erandeid ning neid tuleks kindlasti kontrollida vastava riigi Eestis asuvas saatkonnas või konsulaadis. Kui te lähete välismaale turistina, kuid asute seal tööle, muutute korrapealt illegaalseks immigrandiks. Sellistel isikutel puudub sotsiaalne kaitse, samuti ei ole neil mingeid õigusi. Kui neid nüüd ära kasutatakse, ei ole neil ka kellelegi kaevata ning keegi ei saa kaitsta nende õigusi.

Tööandjaga võib lepingu sõlmida ka siis, kui oled juba välismaal.
Selline asjade käik paneks sind ebakindlasse olukorda. Seepärast tuleks kindlasti nõuda, et leping kirjutataks alla enne välismaale minekut. Enamikul juhtudel nõuavad välisriigi ametnikud ka tööloa väljastamisel allkirjastatud töölepingu esitamist. Leping võib olla võõrkeelne ning võibolla ei suuda sa kõigest, mis seal kirjas, aru saada – sellisel juhul palu abi. On olnud juhtumeid, kus töötamine seksitööstuses on olnud töötaja poolt allkirjastatud lepingusse sisse kirjutatud.

Selleks, et sind tööle võtta (lepingu sõlmimiseks, tööloa vormistamiseks) vajavad nad sinu passi.
See on vale. Ükskõik, milline on sinu juriidiline staatus, ei vaja su tööandja sinu passi, samuti ei ole tal õigust seda enda käes hoida. Vajalike protseduuride juures võid sa oma passi ise esitamas käia. Kaubitsejad on huvitatud sinu passi oma kätte saamisest, sest see paneb sind neist sõltuma ja teeb võimatuks iseseisvad asjaajamised ning sinu lahkumise riigist.

Kui “töö” sulle ei meeldi, võid sa sellest kohe loobuda ja koju tagasi pöörduda.
Olles sutenöörile võlgu ja omamata isikut tõendavat dokumenti, ei ole sul võimalik oma õigusi kaitsta. Sellistes situatsioonides koheldakse tüdrukuid tihtipeale kui asju, mida võib osta, edasi müüa ja millega võib teha, mida tahes.

Kui sa hädaolukorda sattununa neile ei kuuletu, teevad nad halba sinu perekonnale või teistele sulle lähedastele inimestele.
Sageli sunnitakse naisi prostitutsioonile ja kliendi soovide täielikule täitmisele vägivallaga. Kõik naiste katsed vastu hakata surutakse maha ähvarduste või jõuga. Kuna “tööandjatel” on olemas naiste kodused aadressid, on lihtne panna neid uskuma, et sõnakuulmatuse korral tehakse halba tema lähedastele. Siiski ei ole kaubitsejad nii mõjuvõimsad, nagu nad väidavad. Nad suudavad kontrollida küll vangistuses hoitavat kaitsetut tüdrukut, kuid neil ei ole võimu ülejäänud maailma üle. Samuti on neil muudki tegevust, kui hiljem kaotsiläinud ohvrit mööda maailma jälitada. Hätta sattudes tuleks esimesel võimalusel pöörduda politsei, kohaliku omavalitsuse või valitsusväliste organisatsioonide poole.

Allikas: http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=44&cid=54

Animatsioon: Politseikroonika