Magneesium on inimese tervisele elutähtis mineraal. See on suisa teisel kohal olev toitaine peale D-vitamiini, millest inimese kehas on kõige rohkem puudus. Milles siis seisneb magneesiumi olulisus?
Magneesium mängib olulist rolli lihastegevuses. Magneesiumi puudulikkus organismis võib tekitada lihaskrampe, põhjustada unehäireid, ärevust ning rahutust. Magneesium aitab paljudel teistel mineraalidel tasakaalustada organismi elutegevust. Koos kaltsiumiga toetavad nad normaalset vererõhku ning aitavad südametöö korras hoida. Magneesiumi puudulikkus võib tähendada omakorda ka kaltsiumi puudulikkust, mis omakorda põhjustab kõrget vererõhku ning teisi tervisehädasid. Üheks suurimaks nuhtluseks igapäeva elus on kindlasti migreenihood, mis esinevad paljudel inimestel. Seetõttu tuleks migreenihoogude all kannataval inimesel kindlasti veenduda, et päevane magneesiumikogus oleks manustatud.
Millistel põhjustel tekib organismis magneesiumipuudus? Magneesiumi puudust organismis tekitavad eelkõige valed toitumisharjumused. Näiteks ülemäärane alkoholi tarvitamine, kohvi liigjoomine, fosforhappeliste jookide liigtarvitamine (erinevad karastusjoogid), liigne magusa söömine, stress jms. Kuid samuti viib magneesiumi organismist välja tugev treenimine, higistamine ning mõningad ravimid.
Kuidas keha kõige paremini magneesiumi omastab?
Inimene, kes toitub mitmekesiselt ja täisväärtuslikult, saab oma päevase magneesiumikoguse kätte toidust. Parimateks allikateks on spinat, kaunviljad, brokkoli, tatar, loomaliha, pähklid ja seemed. Kõige enam leidubki magneesiumi looduslikult taimses toidus. Eriti rohelistes köögi- ja juurviljades. Inimese organism omastab loomsest toidust saadud magneesiumi paremini, kuid saab seda sealt vähem kätte kui taimsest toidust.
Meeles tuleks pidada, et rasvase toidu söömine ei lase kehal magneesiumi nii kergelt omastada kui võiks. Samuti ei tohiks toidukorra ajal juua kohvi, alkoholi või karastusjooke, kuna nende tarvitamine üheaegselt toiduga ei lase mineraalidel kehas omastuda.
Tänapäeva kiire elutempo juures on enim levinud meetod erinevaid vitamiine ja mineraale tarvitada toidulisandina. Samamoodi on ka magneesiumiga. Täiskasvanud inimese päevane magneesiumivajadus on üldjuhul 300-400 mg päevas.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et magneesiumi olulisust ei tohiks tähelepanuta jätta. Hoidmaks oma närvitalitust töökorras võiks iga inimene, kes arvab, et ei pruugi päevast magneesiumikogust toidust kätta saada, tarvitada seda lisaks toidulisandina. Apteekides on saadaval nii õlid, kapslid, graanulid kui ka lahustuvad pulbrid ja tabletid. Magneesiumit võikski võtta enne magama minekut, kuna see aitab paremini uinuda.