Kuidas juhtida aega nädalavahetusel?

Nädalavahetus on ukse ees ja lõpuks ometi ei pea mõtlema efektiivsusele või tööle ja saab puhata! Ent ometi… tihti kulub puhkepäevadel aeg käest ära nii, et midagi meeldivat ei jõuagi teha. Mida peaks silmas pidama, et nädalavahetuse aeg oleks hästi kulutatud?

Paljudel meist jagub kohustuslikke ülesandeid (kas töö või õppimisega) ka puhkepäevadeks. Sageli käitume nendega nii, et laupäeva hommikul vedeleme võimalikult kaua voodis. Seejärel võtame asju rahulikult, ehk vaatame midagi televiisorist, käime kaubanduskeskuses või ei teegi midagi väga asjalikku. Töö ja õppimisega seotud kohustused jäävad laupäeva õhtusse või pühapäeva pärastlõunasse.

Iseenesest ei ole laupäeva hommikul kaua magamise ja puhkamisega midagi valesti. Küll aga ei ole kõige mõistlikum lükata kohustuslikku programmi nädalavahetuse teise poolde. Miks? Esiteks on meil varasematest uuringutest teada, et kohustuste edasilükkamine tekitab stressi, kuna kuskil peas on pidevalt meeldetuletus tegemata tööde pärast. Teiseks kipub just laupäeva õhtu ja pühapäeva pärastlõuna olema kõige rohkem täis segajaid, telefonikõnesid, ootamatuid ettepanekuid meeldivateks tegevusteks või huvitavaid telesaateid. Seetõttu on nädalavahetusel mõistlik teha kohustuslik programm ära kohe laupäeva hommikul.

Ajajuhtimises tuuakse sageli näide „konna söömisest”. Et kui sa pead niinimetatud konna sööma õhtul, siis on sul päev otsa kehv meeleolu, kuna sedavõrd ebameeldiv kohustus on sind ootamas. Seevastu hommikul kohe esimese asjana „konna söömine” on küll ebameeldiv, ent peale seda ei saa enam midagi nii hullu ette tulla ja seega ülejäänud osa päevast on päikest täis. Sestap ka soovitus nädalavahetuseks – söö enda „konn” kohe laupäeva hommikul ja siis suudad paremini nautida kõike muud meeldivat!

Veel tuleb teha vahet puhkamisel ja lihtsalt vedelemisel. Paljud ütlevad, et miks ma peaksin nädalavahetust planeerima, see on just ainuke aeg, kus ma tahan rahulikult olla – lihtsalt olesklen, vedelen ja sellega ma kõige paremini puhkangi. Tegelikult on „lihtsalt olemine” harva kõige parem puhkus. „Lihtsalt olemise” tulemus on see, et aeg on kulunud, aga hiljem ei jää nädalavahetusest sellist positiivset elamust, mis aitab järgneva töönädala jagu stressi üle elada.

Head emotsioonid ja tõsine puhkus vajab samuti planeerimist. Küsi endalt, mis teeb sind õnnelikuks? See ju VÕIB olla televiisorist seebisarja laupäevase korduse vaatamine, aga… ehk ka mitte. See VÕIB ju olla kaubanduskeskuses poodlemine, aga… võib-olla ka mitte. Ehk siis – mis teeb meid õnnelikuks? Kuidas me tahaksime aega kulutada nii, et see oleks meie jaoks hästi kulutatud aeg?

Kui see tähendab sõpradega suhtlemist, sportimist, veekeskuse külastamist, kinoseanssi, mediteerimist, muuseumi, jalutuskäiku pargis, perega matkamist, siis tulebki selliseid tegevusi nädalavahetuseks planeerida. Küsi endalt, mida endale olulist olen ma planeerinud kohe-kohe saabuvasse nädalavahetusse? Sest erinevalt töönädalast, saame me puhkepäevadel enda aja kasutuse üle täitsa ise otsustada.

Kuulus ajajuhtimise töövahend on Eisenhoweri maatriks, kus tegevusi jagatakse vastavalt nende kiirusele ja olulisusele nelja kategooriasse: kiired ja olulised, vähekiired ja olulised, väheolulised ja kiired ning väheolulised ja vähekiired. Esimesed kaks on ilmselt kasulikumad kui viimased kaks. Kõige paremad ajajuhtijad veedavad aga 45-70% oma ajast tehes just olulisi, aga vähekiireid asju! Ehk siis tegelevad oluliste asjadega siis, kui neil selleks mahti on.

Sageli me lükkame edasi just neid olulisi, aga vähekiireid ülesandeid põhjendusega, et meil on aega ainult kiirete kohustuste jaoks. Samas on meie elukvaliteedi jaoks ülimalt tähtis leida aega ka olulisteks ja vähekiireteks tegevusteks. Nädalavahetus on just see periood, kus peaks vaatama üle oma olulised ja mittekiired toimingud. Sellised on näiteks suhtlemine, enese arendamine, tervise eest hoolitsemine, tuleviku üle mõtisklemine, vabandamine, leppimine, tagasivaatamine ja muud sarnased. Leia enda olulised ja mittekiired tegevused, mida oled siiani edasi lükanud, aga mida saaksid eeloleval nädalavahetusel ära teha.

Kõige suurem oht puhkusele on kokkupuude arvuti või nutitelefoniga. Isegi kui ma satun arvuti juurde ilmaennustuse vaatamiseks, on võimalus „minna korraks” ka e-kirju kontrollima. Ja siis „korraks” veel uudiseid lugema ja „korraks” mõni vahva YouTube-i klipp üle vaadata. Enne kui ise seda märkad, oled hakanud tegelema töiste probleemidega ja ajaraiskajatega, mis kiiresti kahandavad sinu nädalavahetuse kvaliteeti. Kui tõesti on vaja töiste muredega tegeleda, siis sea selleks eraldi aeg. Üldiselt aga väldi arvutit kui katku, sest pole kindlamat moodust ennast jälle stressama saada kui nädalavahetusel lugeda tööalaseid e-kirju.

Ongi selleks korraks kõik. Kas nädalavahetus kulub käest ära või on temast meie enesetunde parendamisel abi – see sõltub ikka ja ainult meist endist. Head nädalavahetamist!

Autor: Ardo Reinsalu

Allikas: http://www.ajajuhtimine.ee/kuine-uudiskiri/224-ajauudis-2013-04-2.html

Foto: http://static8.depositphotos.com/1005979/855/i/450/dep_8553690-Weekend-Word-on-Clock-Time-for-Fun-and-Relaxation.jpg