Aspartaam: kas magus surm või paranoiline luul?

Aspartaam (edaspidi ASP) sisaldub tänapäeval vähemalt 6000s tootes ning kogu maailmas tarbib seda vähemalt 200 miljonit inimest (aasta 2006 andmed) [2]. Tegu on suhkrust ligi 180 korda magusama ainega. [1] Aspartaami levitatakse ka NutraSweeti, Candereli ja Equali nime all [12]. Toodete pealt leiate märgistatuna E951. Kuidas siis on? Kas on ses’ tõesti kogu seda nämmutamist väärt? Aga alustame algusest…

Süütust eksitusest…

ASP avastas 1965 aastal keemik James M. Schlatter. Tegi tema katseid leidmaks ravimit haavanditele, aga välja tuli hoopis midagi õige magusat. Nimelt oli tal ebameeldiv pahe oma näppe lakkuda, mis sel korral tuli hoopiski kasuks.

ASP-i turule laskmine käis üle kivide ja kändude. Ei lisatud magusainet USA Toidu- ja Ravimiameti (edaspidi FDA) poolt mitmete aastate jooksul lubatud toidulisandite nimekirja. Probleem seisnes selles, et õhku oli jäänud üpris tõsine kahtlus: ASP tekitab ajukasvajaid. Seega kutsutigi 1980 aastal kokku Avalik Uurimisnõukogu (lühendiga PBOI), mis koosnes sõltumatutest nõuandjatest. Sõltumatutest vähemalt ideaalis. PBOI jäi siiski kahe tooli vahele. Väidet ei lükatud ümber ega kinnitatud. Leiti, et ASP uuringuis leidub lahknevusi ja lausa faktivigu. ASP jäi turule lubamata.

1981 aastal valiti USA presidendiks Ronald Reagan. Kas oli otseselt seoseid Reagani ja ettevõtte Searl tegevjuhi Donald Rumsfieldi vahel, seda ei tea, kuid Searli lobigrupi survel määras Reagan FDA-le uue erivoliniku. Meile tundmatute nimede ja aastaarvude tagajärjeks oli see, et ASP kiideti heaks kasutamiseks kuivtoidus. Kuidas see tuntud Eesti vanasõna oligi? Annad sõrme ja võtab kogu käe? Nii juhtuski. 1983 aastal legaliseeris FDA ASP kasutamise karboniseeritud toiduainetes ja 1993-st alates on USA-s lubatud kasutada ASP-i kõigis toiduainetes.

Kindlasi väärib märkimist, et 1985 aastal ostis suurfirma Monsanto (mida kontrollib kõrgvabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro[12]) ASP tootja G.D. Searle ning jagas selle kaheks: Searle Pharmaceuticals‘ks ning Nutrasweet Company‘ks [1].

Raske mööda vaadata

1995. aasta aprilliks oli FDA saanud kaebusi 7232-lt tarbijalt, kes seostasid oma kaebusi ASP-ga. Sümptomeid toodi seejuures välja üle 90-ne, s.h.: peavalud/migreen, uimasus, südamerabandus, iiveldus, tuimus, lihaskrambid, kaalutõus, lööve, depressioon, minestus, ärrituvus, tahhükardia, unetus, nägemishäired, kuulmise halvenemine, südame pekslemine, hingamisraskused, ärevushäired, ebaselge kõne, peapööritus, mälu halvenemine, liigesevalud jms. Mõningad reaktsioonid on olnud ka väga rasked, nt. südamerabandus ja surm [7]. Mõnede allikate väitel saab uue magusaine arvele kanda umbes 75% kõikidest vasturektsioonidest toidulisanditele, millest FDA-le teada on antud. [4]

Mitmed ASP-i kõrvaltoimeid uurivad teadlased on leidnud, et aspartaam põhjustab erinevate krooniliste haiguste ägenemist, näiteks artriidi, sclerosis multiplexi, epilepsia, kroonilise väsimuse sündroomi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, depressiooni, paanikahäirete ja diabeedi. [4]

Kõige aktuaalsem „kõrvalmõju“ on vähk – eriti  ajukasvajad. Ajukasvajate hulk, teiste vähivormide osakaal on jäänud enam-vähem samaks, on tõusnud kõvasti peale 1980-date keskpaika (uuringu andmed kajastavad USA rahvastikku). Nagu me mäletame, siis ASP võeti kasutusele just 1980-datel.

Nagu me juba teame, on ASP-st tehtud palju uurimusi. Võtmeküsimus on: kes rahastab uuringuid? Enamik on kinni makstud ASP-d tootvate firmade poolt ja – oh, ime! – need teadustööd ei ole täheldanud kasvajaid. Ent teised (rahad on tulnud mujalt) on täheldanud laborirottidel ajukasvajaid ja isegi seletamatuid auke ajus, rääkimata siis „nohust ja köhast“. [13]

Täpsemalt: 166-st uuringust oli 74 rahastatud ASP tootjate poolt ja 92 eraalgatuslikult. 100% tööstuse poolt rahastatud uuringutest kinnitasid ASP ohutust samas, kui 92% eraalgatuslikult rahastatud uuringutest kinnitasid ASP kahjulikkust. [8]

Kui Sul, hea lugeja, on nüüdseks tärkanud huvi sellest müstilisest ainest rohkem teada saada, siis soovitan soojalt dokumentaalfilmi „Aspartaam. Magusad kannatused, mürgitatud maailm“ (ingl Aspartame – Sweet Misery, A Poisoned World, olemas ka YouTube’is). Filmis võtavad sõna inimesed, kes on haigestunud mõnda raskesse haigusesse (nt. suhkruhaigus, luupus, sclerosis multiplex, artriit, ajukasvaja jms.) just ASP tõttu. Põhiliselt mainitakse „dieetjookide“ või suhkruasendaja liigtarbimist. Kahjuks kaalukaotus pole selle dieedi tagajärjeks olnud…

Mis imeloom see ASP täpsemalt on?

ASP-i molekul koosneb kolmest osast: aspargiinhape ehk aspartaat, fenüülalaniin ja metanool. Organismis laguneb aspartaam esmalt nendeks kolmeks koostisosaks. [1] ASP võib „laiali laguneda“ ka temperatuuri tõusmisel või kõrge pH-ga keskkonnas. [5]

ASP-i kogukaalust ca 50% muundub organismis fenüülalaniiniks. Et inimorganism omastab ASP-i kiirelt, mitte nagu fenüülalaniini sisaldavaid toite, siis on teada, et kurikuulus magusaine tõstab fenüülalaniini sisalduse kõrgele tasemele. Teadlased vaidlevad, kas säärane fenüülalaniini taseme tõus mõjutab ajurakke ja kas see omab mingit neurotoksilist mõju. [6]

Nüüd selle kõige hullema juurde. Metabolismis moodustub ASP-i ühe kõrvalühendina metanool. Metanoolimürgituse sümptomid on peavalu, kõrvade kohisemine, uimasus, peapööritus, seedehäired, nõrkus, iiveldus, külma- ja kuumavärinad, mäluaugud, tuimus, käitumishäired, neuriit jms. Enimtuntud sümptomid on nägemishäired. [3]

Huvilistele lisaks

→ Üks teadlaste koolkond usub, et loomade peal metanooli testimine ei anna piisavat informatsiooni metanooli mõjust inimestele. Nimelt puuduvad inimestel mõned olulised ensüümid, mis on metanooli lagundamisega seotud. Seetõttu on inimesed metanooli mõju osas tundlikumad kui neljajalgsed. [4] Teatavasti sisaldavad ka mahlad ja alkohoolsed joogid metanooli. Siinkohal on oluline, et neis kaasneb ka etanool, mis on n.ö vastumürgiks. Nimelt aitab see organismil metanooliga. [5]

→ James ja Phyllis Balchi raamatus „Prescription for Nutrional Healing“ on ASP liigitatud kategooriasse keemiline mürk.

→ Trondheimi Tehnika ja Loodusteaduse Ülikooli (Norra) uuringutest selgub, et ASP tapab ajurakke, mõjutades eriti ajupiirkondi, millest sõltub õpivõime. [12]

→ Ajakirjaniku Morgan Spurlocki kõmulisest katsest süüa ainult rämpstoitu oleme enamjaolt kuulnud. Sama tähelepanuväärne on ka julge pealehakkaja John Cook’i katse juua kuus kuni kaheksa karastusjooki päevas. Katsealusel tekkisid peavalud, meeleoluhäired ja isegi raevuhood. Avastati, et ajutöö ei ole enam endine (seostati kõrge fenüülalaniini tasemega ajus). Pärast eksperimenti tervis taastus.

→ Vabamüürlane Zbigniew Brzezinski avameelitses oma raamatus „Kahe ajastu vahel“ („Between Two Ages“), et eliit kavatseb uuel tehnotroonilisel ajastul massi kontrollida ka biokeemiliselt. Uut korda kindlustatakse moodsate vahenditega.

Kasutatud allikad

1. http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Aspartame&oldid=243099148
2. http://www.nytimes.com/2006/02/21/opinion/21tues4.html
3. http://www.dorway.com/badnews.html
4. http://www.medic8.com/medicines/Aspartame.html
5. http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Aspartame_controversy&oldid=243097021
6. http://www.aspartame.ca/epidemic-s3.pdf
7. http://www.dorway.com/peerrev.html
8. http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2768&page=1
9. https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2368
10.  Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid; Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer, Andres Pulges; Tartu 1996
11.  http://www.mercola.com/article/aspartame/fraud.htm
12.  Maailmaehitajate pettus; Jüri Lina; lk 467
13.  Dokumentaalfilm „Aspartame – Sweet Misery, A Poisoned World“
14.  Ajasilmus ; David Icke