Astraalrännak – keha puhkab, hing rändab

Astraalrännak on üks lahedamaid asju, mida sa kogeda võid. Kujuta vaid ette, et lamad enda voodis, silmad kinni, keha maksimaalselt lõdvestatud ning ise täielikult ärkvel. Mõne aja pärast muutub sinu keha raskemaks ja sa tõused üles – mõne meetri kõrgusele enda voodist. Vaatad alla ning avastad, et sinu füüsiline keha magab rahulikult voodis. Sa näed, et sinu füüsilise ja vaimse keha vahel on üks hõbedane pulseeriv ja hõõguv nöör.

Nöör, mida ei saa katkestada ega lõhkuda. Sa oled rahulik, lõdvestunud ja täielikult ärkvel. See on sinu jaoks täiesti uus elamus ja tunned õnnistatud tunnet rahust. Sa oled enda füüsilisest kehast eraldunud ja vaatad enda toas ringi – näed, kuidas kõik sädeleb ja vibreerib – kõik sinu toas elab. Sa lendad enda toast välja ja liigud aina kõrgemale üles. Näed, kuidas sinu maja muutub väiksemaks, kuni leiad ennast kosmosest jälgimas planeet Maa kumerust. Järsku mõtled enda sõbrale, kes elab teisel pool maakera ning automaatselt, kuid teadlikult, lendad tema juurde. Nähes vahepeal kogu maailma, maandud tema maja juures. Vaatad aknast sisse ning märkadki enda sõpra, kes istub arvuti taga ja sööb küpsist. Tal on jalas sinised teksapüksid ja seljas valge T-särk. Varsti mõistad, et on aeg tagasi minna ning enda magavale füüsilisele kehale mõeldes maandud tasase tempoga enda voodile ja ühtäkki oledki tagasi enda füüsilises kehas. Sa ärkad ning lähed momentaalselt arvuti juurde, kus räägid enda sõbrale, mida sa just kogesid. Sõber on hämmastunud, kuid ütleb, et see kõik oligi reaalne.

Mu sõbrad, tere tulemast astraalrännakusse!

Astraalrännak on fenomen, mis on viimase 20 aasta jooksul kiirelt populaarseks saanud. See on protsess, mille käigus inimese teadlikkus eraldub ajutiselt tema füüsilisest kehast, samal ajal kui füüsiline keha jääb lõdvestatud olekusse. Selle tulemusena näed kogu maailma samamoodi nagu näed seda füüsilises kehas, tundes lõhnu, kuuldes helisid, kompides ja nähes. Astraalrännaku ajal säilitad täieliku ärkveloleku teadlikult terve kogemuse ajal ning mäletad hiljem kogu rännakut väga detailselt.

Paljud inimesed kogevad seda täiesti juhuslikult magamise ajal. Teadlikkus magamise aja – see on väga ühine kogemus, mis on muu hulgas tuntud kui „kirgas uni” (ingl Lucid Dream) või „kehaväline kogemus” (ingl Out of Body Experience, edaspidi OBE). See võib kõlada hullumeelselt ja jääda inimeste arusaamast väljapoole, kuid see on tõesti reaalne. Tegelikult kogeme seda kehavälist kogemust igal ööl, kui magame. Enamik nendest rändamistest on alateadlikud, sest me pole end neid mäletama treeninud.

Astraalrännak on tuntud juba iidsetest aegadest saati. Egiptlased kutsusid astraalkeha „valguse kehaks” (ingl The Light Body). Nad jätsid koobaste seintele kirjeldusi ja kujutisi sellest, kuidas hing kehast lahkub. Tiibetlased kutsuvad seda „topelt-kehaks” (ingl the double body). Ka paljud tuntud filosoofid, nagu Platon, Herodotos jpt rääkisid sellest. Astraalrännaku kohta on piiblis rääkinud ka apostel John.

Erinevate ettekannete ja uuringute põhjal on avastatud, et iga kümnes inimene on teadlikult saavutanud kehavälise kogemuse. Spontaanne OBE võib juhtuda igal hetkel, kui magad, oled haige, operatsioonil või mediteerides. Astraalrännakus satume neljandasse dimensiooni. Need, kes on ennast astraalrännakult leidnud, on tundnud enda kõiki meeli perfektselt töötamas – võib-olla isegi paremini kui eales varem. Need meeled ei ole ainult meie füüsilised meeled, vaid ka sisemised astraalmeeled. Mõtted kujunevad momentaalselt ja realistlikult ja kõik soovitu tekib hetkega – mida kõike sinu fantaasia lubab. See on põhiline koht, kus enda mõtteid ja fantaasiat ergutada, sest kõik manifitseerub. Ainuke piir oled vaid sina ise.

Astraalsagedus vibreerib palju sagedamini kui füüsiline sagedus. Seal pole gravitatsiooni ja kui isegi on, siis pole sina sellega seotud. Astraalrännakul on kolm sektsiooni: madal, keskmine või kõrge astraaltase. Nende vahel vibreerivad erinevad sagedused.

Madal – väga madala sagedusega, peamiselt pimedus ja hirm.

Keskmine – täis topeltvikeraari, väga hea värvikuse ja arusaadavusega illustreeriv pilt. Sellist kohta on sõnadega praktiliselt võimatu kirjeldada. Aeg on meie jaoks illusioon, kuid selle rännaku ajal on see moonutatud. Mõned inimesed räägivad, et on astraalrännaku ajal käinud nii minevkus kui ka tulevikus.

Kõrge – on kutsutud kui „7 taevast” kristlaste ja Suvemaa vaimulike poolt. See koht on paljudele inimestele midagi mõistusevastast – tegemist on täieliku fantaasiamaailmaga. See on koht, kus elavad inglid.

Astraalrännakute kasutegur

1) Esimene kogemus – annab meile võimaluse küündida üle meie füüsiliste meelte.

2) Meenutades mineviku elu – õpime ennast paremini tundma, kui meenutame enda eelmise elu kogemusi. Inimesed on reinkarneerunud juba viimased 30 000 aastat.

3) Saame aru eksisteerimise põhjusest – meenutame, miks tulime siia maailma just sellel kindlal ajal ja sellesse kindlasse kohta. See arusaamine aitab meil mõista ja aru saada meie ühtsusest kõigega.

4) Kohtumine enda „juhtidega” – võimalus kohata enda mitte-füüsilisi juhte, kellelt küsida nõuandeid ja küsimusi, millele saad täpsed ja konkreetsed vastused.

Me kõik oleme surematud. Meie füüsiline keha võib surra, kuid meie teadvus ja hing elavad igavesti. Inimesed, kes on vähemalt ühe korra kehavälist rännakut kogenud, mõistavad kõike palju paremini ning usuvad, et eksisteerimine ei ole pelgalt füüsiline. Surmakartus on vaid teadmatus, mis juhtub pärast surma. Enda kehast eraldudes mõistad, et sinu eksistents võib jätkuda ka pärast surma. Surm ei ole nii hirmus, kui arvatakse. Pigem on see huvitav vaimne transformatsioon teise dimensiooni. Surm on midagi, mis tuleks üllastunult ja huvitatult omaks võtta.

„7 Taevast ja Põrgu”

Kui inimene astraalrändab, siis üks põhilisi asju, mida ta märkab, on see, et tema ise on enda reaalsuse kontrollija. Kui sa tahad lennata, siis sa lendad; kui sa tahad midagi materiaalset, siis selle sa ka saad.

Kui inimene sureb, satub ta neljandasse dimensiooni. Kui sa oled olnud hea inimene, siis lood endale vapustava ja imelise reaaluse – head inimesed loovad häid asju ka teistes dimensioonides. Kõik on justkui nagu uni, fantaseerida võib kõigest. Jõudes lõpuks tagasi maale, inimene taassünnib ning alustab uue eluga. Kui inimene on suurema osa elust olnud vihane, täis vimma ja kartust, siis satud samuti neljandasse dimensiooni, kuid lood seal endale maailma, mis on samuti täis kartust, viha ja negatiivsust. Tegelikkuses on taevas ja põrgu sama koht ja kõik, mida sa lood ja mõtled, saab sinu reaalsuseks.

Nii toimubki kõik füüsilise maailma ümber – loome iseenda reaalsuse, lihtsalt mitte selles dimensioonis. See on väga aeglane ja pingeline protsess. Sa oled seotud enda füüsilise kehaga. Ja see nöör, millest alguses juttu oli, ühendabki sinu füüsilist keha vaimuga. Sa ei saa seda lõhkuda ega katki teha, vaid see katkeb ise kui sured. Kõik, kes on astraalrännanud, on näinud seda nööri. Nöör sinu küljes on lõputu, lubades sul lennata ringi mööda maailma. Positiivne selle juures on asjaolu, et kui kaugele sa ka ei lendaks, võid alati enda füüsilise keha juurde naasta.

Uni, mis on uni? See ongi seisund, kui sinu füüsiline keha vajab puhkust, kuid mõistus mitte.