Geelküüned: paljastame „lihunikest” küünetehnikute tagamaad vol 2

Geelküüned – eesmärk muuta naise käsi ilusaks, varjata iluvigu ja võimalus olla
 hoolitsetud kätega igas eas naisel. Suur hulk naisi on end leidnud aga olukorrast, kus küüned ise ongi üks suur iluviga. Miks see nii on?

Geelküüsi võib võrrelda maja ehitamisega. Alustatakse tööplatsi ettevalmistusega ja valatakse vundament, millele järgnevad seinad, fassaad, dekoratsioonid ning katus. Mida rohkem vigu ehituse algfaasis tehakse, seda rohkem vigu ajaga ilmneb. Erinevatel küünetehnikutel on küll erinev käekiri ja endale sobivaim tehnika, kuid põhiolemus jääb koguprotsessis siiski samaks. Lõpptulemuseks peab olema küüs, mis mitte ainult ei vasta kliendi soovidele, vaid mis näeb ka tehniliselt korrektne välja.

Geele on palju erinevaid sorte nii viskoossuse, värvi kui ka elastsuse poolest, et leida sobiv lahendus igale küünetüübile ja maitsele. Miks aga tuleb tänapäeval siiski silmitsi seista lagunevate, kergesti murduvate ja pealt maha kooruvate kunstküüntega? Siinkohal jõuame ringiga tagasi maja ehituse juurde – vead ehituses põhjustavad aja jooksul erinevaid probleeme ning siinkohal peab tõdema, et süüdi on ehitaja ise. Järgnevalt mõned enimlevinud probleemid geelküüntega:

Probleemiks number üks võib kindlasti lugeda seda kui küüs tuleb küünevalli äärest lahti. Tõenäoliselt on küüneplaadi ettevalmistuse erinevates etappides enne ehitusgeeli vigu tehtud. Samuti tehakse vigu ehitusgeeli paksuse ja jaotuse osas küünel. Halvematel juhtudel pole nii aluspinna ettevalmistusele kui ka ehitusgeeli jaotusele küünel piisavalt tähelepanu pööratud. Nimelt geeli kui materjali omadus on mitte kinnituda pinnale, mis on rasune, tolmune, niiske või must. Geel ei kinnitu ka nahale või selle jääkidele. Piisab ühest nendest põhjustest ning geel tulebki lahti. Loomulikult hakkab ka lahtise geeli vahele sattuma mustust, toidujääke ja niiskust, mis selleks soodsatel tingimustel hallitama läheb.

Teine suur probleem on pikkuse valik. Küünetehnik peaks klienti nõustama ja teadvustama, et kunstküüne pikkuse valikul on oluline hinnata naturaalse küüne pikkust. Kui vaba serv on naturaalsest küünest pikem, siis hakkab vaba serva raskus mõjutama geeli püsivust ja teeb naturaalsele küünele haiget. Ülipikkade küünte hoolduse vahe peaks kindlasti olema lühem kui 4 nädalat.

Kolmas küünetehnikutele peavalu valmistav punkt on liigselt välja kasvanud geelküüned. Olenevalt naturaalse küüne kasvust on soovitatav küünetehnikut külastada iga 3-4 nädala tagant. Küünte püsivuse osas on see kindlasti plusspunkt küünetehnikule, kuid samas suur miinus nii kliendile kui ka tehnikule endale. Liigselt välja kasvanud küünel on suur risk murduda lihasse ja enda küüneplaati vigastada. Küünetehnikule tähendab liigne väljakasv aga mitte enam hooldust, vaid praktiliselt uut paigaldust. Seetõttu küsitaksegi mõndades kohtades hoolduse hinda küünte vanuse pealt.

Neljas, kuid mitte vähem levinud probleem on geelküünte mõranemine. Kui klient pole ennast ise vigastanud ja küüned on millegipärast üleni mõrasid täis, siis on tegu küünetehniku poolt kasutatud vale pealisgeeliga, mis on ehitusgeelist palju jäigem ja ei paindu küüntega kaasa. Kui küünes on üksik mõra, siis on tõenäoliselt tegemist küünega, mis on valesti üles ehitatud (liiga õhuke küüs, vale küünekuju).

Kuid kas alati on probleemides süüdi küünetehnik? Eks igas loos ole ka erandeid ning tõepoolest ei tasu alati süüdlast tõrvikutulega taga otsida, vaid on olemas ka järgmiseid probleeme – vahendid ei sobi antud küüneplaadiga, küüs eritab liigselt rasu ja õlisid, hormonaalsed muutused kehas (rasedus, menopaus), teatud ravimid ning muutused ainevahetuses.

Kuigi geelküüsi reklaamitakse kui mugavat ja ohutut lahendust enda käsi kord kuus hooldada, siis tegelikult see päris nii ei ole. Näiteks aiatöödel on siiski soovitatav kanda kindaid, et muld küüsi ei kriimustaks ja näppe ära ei „pargiks”. Kindlasti ei tohiks ka geelküüsi närida, küünealuseid teravate orkidega puhastada või küüsi tööriistana kasutada. Näiteks on SOL puhastusteenuste firma väitel osa nende puhastusvahenditest niivõrd kange konsistentsiga, et geelküüsi ei soovitata neil töötades kanda.

Tahan selle järjekordse klienti hariva artikliga juhtida tähelepanu sellele, et kuni on kliente, kes on nõus maksma ebarahuldavate teenuste eest, leidub ka hulganisti amatööre, kes meelsasti on valmis naiste küüsi „rappima“.

Allikas: Merlin Russak, küünetehnik

Pilt: https://fbcdn-sphotos-h-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash4/2554_10151456549421389_1656134976_n.jpg