Haridust puudutavad probleemid on viimasel ajal andnud palju kõneainet. Eelkõige on küsimuse all õpetajate palk, kuid see pole ainuke viga, mida Eesti hariduspoliitikast leida võib.
Eestis on kujunenud arvamus, et kui pärast gümnaasiumi lõppu ülikooli ei astu, siis elus hakkama ei saa. Tõsi, ülikooliharidus on hea näitaja ning ülikoolis tõesti peab vaeva nägema, et eksamid tehtud saaksid. Hiljem on hea tööandjatele kas või doktorikraad ette näidata. Samas on palju näiteid inimestest, kes ülikooli ei lõpeta, kuid on siiski edukad. Sellised inimesed on näiteks Microsofti omanik ja endine maailma rikkaim mees Bill Gates või Facebooki asutaja Mark Zuckerberg. Nende edu määras nende enda pealehakkamine ning sihikindlus. Mõlemad küll astusid ülikooli, kuid juba ülikoolis olles avastasid enda kutsumuse. Kuna töö kõrvalt õpinguteks aega ei jäänud, siis lahkusid nad koolist ning hakkasid tegelema ettevõtlusega.
Sarnaseid näiteid on ka Eestist. Risto Uuk, noor ja sihikindel mees, kelle unistus oli saada personaaltreeneriks, astus nagu tuhanded teised Eesti noored kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli, et õppida kehakultuuri. Ülikoolis olles aga avastas, et personaaltreeneriks seal ei õpita ning otsustas ülikooli pooleli jätta ja iseseisvalt õppima hakata. See aga üllatas noormehe sugulasi, eriti vanaema, kes ei näinud ülikoolikraadita noormehel helget tulevikku. Nüüd on noormees iseõppija ning töötab MyFitnessis personaaltreenerina. Siit võib järeldada, et inimese edu määrab ära mitte ülikoolist saadud paber, vaid pealehakkamine, suhtlemisoskus ning sihikindlus.
On palju näiteid kõrgharidusega töötutest, kes meedias enda kurba saatust kiruvad. Üks Eesti haridusprobleeme ongi see, et kõik õpivad kõike. Kõik oskavad veidi midagi, kuid ei ole ühelgi alal spetsialistid. Meeskond on kooslus, kus igal indiviidil on enda tugevused ning kus need tugevused pannakse meeskonna heaks tööle. Kahjuks ei ole Eestis võimalik niiviisi spetsialiseeruda. Mait Raava näeb selle lahendusena individuaalõpet. See tähendab, et iga õpilase jaoks koostatakse eraldi õppeprogramm. Õppematerjalid oleksid õpilastel samad, lihtsalt õpilased õpiksid erinevaid asju. Näiteks õpilane, kelle pea jagab hästi reaalaineid ning kelle jaoks ei ole ükski uus teema katsumus, võiks saada selles aines lisamaterjale, samas kui õpilane, kelle pea ei jaga matemaatikat üldse, võiks seda väiksema koormusega õppida.
Head hinded ei ole edu alus. Nii väitis ka Heidit Kaio Eesti Ekspressi arvamusrubriigis. Milleks siis üldse hindeid pannakse? Hinded viivad õpilase laisemale teele. Olles ise õpilane, tean et mõne halvema hinde saamine ei tähenda edaspidist suuremat pingutamist, et järgmine kord parem hinne saada, vaid tihtipeale otse vastupidist. Mõne ainega näeb õpilane tundide kaupa vaeva, et elu eest hea hinne kätte saada. Pärast suurt pingutust saadud halb hinne ei pane õpilast järgmine kord enam üldse pingutama. Muidugi ei ole lahendus lihtsalt paremate hinnete panemine, kuid kompromissi peaksid õpetaja ja õpilane kuidagimoodi saavutama.
Üsna tihti on nõrkade õpitulemuste põhjustajaks kaasõpilased. Tsiteerides Risto Uuki, kes ütles: „Kui teised ei taha õppida, siis kaob ka sinul motivatsioon õppida.“ See on tõesti juba inimese psühholoogia küsimus, nii-öelda tahe olla normaalne. Iga indiviid tahab kuuluda mingisse gruppi ning kui selleks grupiks on mitteõppijad, siis on tagajärjed teada. Tuleb end ümbritseda inimestega, kes mõtlevad ning tegutsevad inimesele sarnaselt, siis on ka tulemused paremad.
Eesti haridussüsteem on vananenud ning vajab drastilisi muudatusi. 21. sajandil, kus kõik on digitaliseeritud, õpime endiselt 20. sajandi algusest pärit haridussüsteemi alusel, justkui poleks meil internetti ega nutitelefone. Efektiivsus võiks olla kordades suurem ning ühiskond võiks olla palju arenenum kui ei oleks aeglast bürokraatiat, mõttetut hämamist ja populaarsete otsuste tegemist ning keegi julge poliitik viiks läbi õige haridusreformi.
Uuri lisa:
Mait Raava: Kool olgu maailmaparandaja – ei vähemat
Why I Hate School But Love Education (video)
STOP STEALING DREAMS: Seth Godin (video)
Foto: http://24.media.tumblr.com/d5a0f99a846e639640bbe3bbdb3a7fdf/tumblr_mj4g8gKVJB1s2749jo1_5
Leave a Reply
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.