Kanep – esimene samm põrgusse?

Minu esimene kokkupuude kanepiga oli 14-aastaselt kui meile peeti koolis selle kohta loeng. Loeng oli korraldatud lastele ühe korraliku reklaamkampaania näol, kus turunduspoliitik müüs lastele lihtsalt hirmu. Loengu keskseks teemaks oli „asjaolu”, et kanepi tarvitamine lõpeb süstla otsas. See oli politseinike andmebaaside statistikas protsentidega tõestatud.

Väide, et kanep viib edasi kangemate aineteni, on jama. Statistiliselt võib see tõesti nii olla ja kui narkomaanid juba ise seda väidavad, siis selline pilt kõigile maalitaksegi. Miks see on nii?

Eestis on täna olukord, kus 16-aastasel on alkoholi oluliselt raskem kätte saada kui kanepit, sest riigikontrolli tõttu on alkoholi kättesaamine raskendatud. Kanepiga on vastupidi – iga pahapoiss hakkab selle müügiga tegelema, et raha teenida. Nii muutubki looduslähedase taime kasutamine meie jaoks kuritegelikuks. Iga süütu laps, kes kuuleb kanepi headest omadustest, satub reaalsesse olukorda, kus ta peab seisma kurjategijaga üks ühele.

Kuna meie kultuur on täna selline, kus kanepi tarvitamine noorte seas on populaarne nähtus, ei ole mure niivõrd kanepis endas kui selle tarvitamise keskkonnas. Noor inimene puutub kokku kanepi müügiga tegelevate inimestega – diileritega, kellel on tavaliselt müügiks ka muud kui vaid süütu kanep. Diiler on teadupoolest huvitatud raha teenimisest ning ilusate lugudega püütakse pähe määrida ka kangemat kraami. Tõenäosus, et inimene viimast ka proovib, on suur.

On absurdne, et riigijuhid tahavad küll võidelda kuritegevuse ja noorte narkoprobleemiga, kuid tegelikult ei muuda nad olukorda sugugi paremaks. Mina ei ole riigijuht ning ei tea, mis põhjusel ei ole kanepit veel riigikontrolli alla võetud, kuid kindlasti on seal mängus kellegi huvid.

Kindel lahendus sellele, et noored ei puutuks kokku eluohtlike narkootikumidga, on kanepi riigipoolne kontroll. Sellest hetkest kui kanep tuleks avalikult müügile, hakkaksid sellega ärilisel eesmärgil tegelema ettevõtjad, mitte kurjategijad. Kui sa täna poodi alkoholi ostma lähed, siis ei paku Prisma müüja sulle ju althõlma kokaiini. Täpselt sama oleks kanepiga kui seda vaid valitud kohtades müüdaks.

Seda, et kanep on inimesele ohutum kui alkohol, tõestavad tuhanded uuringud, mida on maailmas sajandite jooksul läbi viidud. Milles veel küsimus on? Mõni, kes armastab suitsetada, ei taha ennast ju tegelikult kriminaalina tunda ega nendega kokku puutuda. Kui kanepi üle toimuks riigikontroll, muutuks selle kultuur Eestis ning kindlasti oleks kangete ja ohtlike narkootikumide tarbimist selle võrra vähem.

Lugedes inimeste erinevaid arvamusi kanepist, siis arvan, et kanepivastaste arvamused ja kommentaarid on küllaltki absurdsed. Inimesed, kes ei ole teadlikud reaalsetest faktidest, mõtlevad enda jaoks välja väiteid, mis on – olles ise kanepi ajaloost teadlik – täiesti mõttetud. Sõna võtavad inimesed, kes ei ole kanepiga mitte kunagi isiklikult kokku puutunud. Absurdne.

Hetkeolukord on selline, kus valitsused ei suuda seda teemat enam tagasi lükata. Kanep on ülemaailmselt olnud populaarne sajandeid. Inimeste mõistus selle mõjudele on teadlikum ning on saavutatud kontroll selle taime funktsioniseerimise üle. Nüüd on ainult oodata aega, millal kanep legaliseeritakse. Kui Euroopa Liit ütleks meile „Legaliseerida!”, siis kindlasti hakkaks ka meedia seda tagant lükkama.

Kanepi populaarsuses ei kahtle keegi, legaliseerimises aga küll. Kumb on siis parem – kuritegevuse küüsi sattunud noor, kes läks populaarse asjaga kaasa või innovaatiline noor inimene, kes vahel mõne pläru tehes enda eluga väga hästi hakkama saab?

Foto: https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSOBmrDHW4MuyZmgioSWejpOVDS6HjgMwVMXUND-xbP1oANUZA_