Neville Inglismaa koondisest: enne trenni mängiti kaarte ja panustati hobustele

Endine Manchester Unitedi paremkaitsja Gary Neville meenutab enda raamatus „Red” aega, mil Inglismaa koondist juhendas veel Kevin Keegan, ja seda mitte eriti hea sõnaga. Aasta oli siis 2000 ja Inglismaad oli ees ootamas pettumust valmistav EM-finaalturniir, kus kaotused Portugalile ja Rumeeniale välistasid alagrupist edasipääsu.

Kevin Keegani ajal levis fännide seas üks ütlus. „Kui vennad Neville’id saavad Inglismaa eest mängida, siis saan ka mina.” Tema valitsemisaja kõige hullematel päevadel oleksin meeledi vahetanud kohad nende terrassidel istuvate klounidega ära. Asjad läksid Kevini ajal nii hulluks, et oli kergendus olla vigastatud ja mängust eemal. See polnud kõik tema süü – ta juhendas meeskonda ajal, mil mul oli käsil mängijakarjääri kõige nukram periood, aga tal jäi vajalikust tasemest siiski vajaka.

Neville’il oli ühtteist öelda ka mängijate vabaaja sisustamiste kohta, mis hõlmasid endas näiteks kaardimängu või hobustele panustamist.

„Samuti polnud ma rahul ka mängijate hasartmängu harjumustega. Mehed veetsid naeruväärselt kaua aega panustades hobuste võidusõidule või kaarte mängides. Kõik erines kategooriliselt sellest, mida Unitedis kogesin. Meil oli treeningu alguseni aega 10 minutit ning mehed võtsid kaardid välja ja sama asi kordus ka pärast kaotatud mänge.”

„Hasartmäng on justkui vähkkasvaja riietusruumis. Mäletan, et mul õnnestus ka korra ühes tulihingelises mängus kaasa lüüa. Me olime Unitediga hooajaeelsel turniiril Malaisias ning panustasin õhtu lõpuks juba 200 naela suuruste kätega. Sellised summad olid minu jaoks suured ning see jäi mind pähe kummitama – heitsin magama mõeldes poiste või kuninga pocketi peale.”

„Kevin oskas mängijatega küll hästi suhelda, kuid me ei õppinult temalt. Koondises oli 7-8 teenerit, kõik toredad inimesed nagu Peter Beardsley ja Les Reed, aga meile ei jagatud ühtegi taktikalist õpetust. Ühel päeval otsustas Les meile järgmise vastase kohta siiski loengut pidada ja Kevin jäi magama. Peatreener istus esireas ja me nägime, kuidas ta õlad ära väsisid ja pea ettepoole vajus. Ta ärkas lõpuks karjatusega üles ja kõik puhkesid selle peale naerma.”

„Me oleksime võinud EM-il mängida 30 aastat ja me poleks ikka edu saavutanud. Me olime headusest miljoni miili kaugusel. Mu vend sai kohutavalt sugeda, kui niitis rumeenlase penaltikastis maha, aga ta tegi meile tegelikult heateo säästes meid nii edasisest karistusest. Ütlesin talle korduvalt, et tal pole vaja end halvasti tunda. „Me olime s***d, Phil. Me oleksime nagunii varsti koju läinud”.”

Foto: http://www3.nd.edu/~tutorial/tutorial_files/probability/howItworks.html