Teadlased kaardistasid emotsioonide tunnetamise inimkehas

Aalto Ülikooli teadlased kaardistasid emotsioonide tunnetamise inimkehas. Uurimus võimaldab psühholoogidel enda patsiente põhjalikumalt uurida ning leida lahendusi mitmete psüühikahaiguste ravimisel.

Rõõmu või kurbust tundes elab inimene seda kindlasti endas kuidagi läbi. Teadlased on seda protsessi juba pikka aega uurinud ning nüüd on arvukate uuringute tulemusel jõutud esimeste järeldusteni.

Soome Aalto Ülikooli teadlased kaardistasid piltlikult selle, kuidas inimene erinevaid emotsioone kehaliselt tunnetab. Erinevate emotsioonide puhul tekivad inimkeha eri osades nii soojus- kui ka külmapuhangud. Selle järeldusel leidsid teadlased, et meie elamused, olgu positiivsed või negatiivsed, pole mitte ainult mentaalsed, vaid ka kehalised seisundid.

Uurimus hõlmas enam kui 700 inimest Soomest, Rootsist ja Taiwanist. Kõikidelt katsealustelt küsiti, millised nende kehaosad erinevatele emotsioonidele reageerivad. Kuigi igaüks vastas küsimusele iseseisvalt, oli üldine tulemus jahmatav ning näitas, et erinevate inimeste puhul esinevad emotsioonid tekitavad samasuguse reaktsiooni samades kehapiirkondades.

Tulemused näitasid, et õnne ja armastust tundes katab emotsioon kogu keha positiivse energiaga, samas kui depressioon mõjub kehale vastupidiselt. Viimane summutas tundeid täielikult kätes, jalgades ja peas. Oht ja hirm päästsid valla tugevad aistingud rinnapiirkonnas, viha tekitas enim emotsioone just kätes. Teadlaste sõnul on need avastused olulised psühholoogide töös erinevate diagnooside andmisel.

„Meie emotsionaalne süsteem saadab ajust kehale signaali, et saaksime eelolevaks olukorraks valmistuda,” räägib Aalto Ülikooli psühholoog Lauri Nummenmaa, kes antud uurimust juhtis. „Näiteks madu märgates tunnete hirmu ning teie närvisüsteem annab kehale käsu suurendada hapniku saatmist lihastesse. Ohuga tegelemine suurendab ka teie südamelöökide sagedust. See on automaatne ning reeglina me selle peale ei mõtle.”

Inimese kehal kaardistatud emotsioone ja selgitusi saab näha siit.

Allikad: www.natureworldnews.com, www.spring.org.uk, www.pnas.org, www.science20.com

Pilt: www.images.natureworldnews.com/data/images/full/4229/66694_web-jpg.jpg?w=600