Uimastitestid koolides ei anna tulemusi, aidata võiks positiivse õhkkonna loomine

Uimastite tarvitamise avastamiseks mõeldud proovide võtmine teismelistelt ei vähenda kanepitarvitamist, küll aga võiks seda teha koolis positiivse õhkkonna loomine, selgub ajakirja Journal of Studies on Alcohol and Drugs jaanuarinumbris avaldatud teaduslikust uurimusest.

Uimastite tarvitamise jälgede avastamise eesmärgil kogutakse uriiniproove hinnanguliselt igas viiendas USA keskkoolis. Mõnikord võetakse sihikule need, keda kahtlustatakse uimastite kuritarvitamises, kuid enamasti tehakse juhuslikke uimastiteste õpilastele, kes osalevad trennide või huviringide töös. Sellised meetmed on vastuoksuslikud — osaliselt sellepärast, et puuduvad tõendid nende tõhususe kohta. Värske uurimus näitas, et sellistel praktikatel puudub igasugune mõju sellele, kas ja kui palju gümnaasiumiastme õpilased uimasteid proovivad, vahendab Medical Xpress.

361 küsitletud õpilasest kolmandik kinnitas, et nende koolides tehakse õpilastele uimastiteste. Kusjuures küsitletud õpilaste puhul ei olnud kanepi, tubakasigarettide ega alkoholi mõjude katsetamine vähem tõenäoline.

„Ehkki mõte uimastitestide tegemisest võib tunduda mõistlik, näitab teaduslik analüüs, et see ei anna soovitud tulemusi,” märkis üks töö autoritest, Philadelphias tegutseva Pennsylvania osariikliku ülikooli Annenbergi-nimelise avaliku korra keskuse teadur dr Daniel Romer. Dr Romeri osutusel võib testimismeetme tulemuseks parimal juhul olla see, et õpilane loobub uimastist – kõige sagedamini on selleks aineks kanep –, mille jälgi testidega leida üritatakse. „Isegi kui see on tõsi, pole trennides ja ringides käivatel õpilastel uimastiprobleemide kujunemise tõenäosus kõige suurem,” lisas dr Romer. „Võib öelda, et ennetusmeetmena on uimastitestimise praktika koolides rajatud suuresti valedele alustele,” osutas teadur.

Millised meetmed siis tulemusi annavad? Viidatud uurimuse raames selgus, et abi võiks olla positiivse ja toetava õhkkonna loomisest koolides.

Uurimistöö esimeses etapis esitati õpilastele küsimusi nende koolis valitseva õhkkonna kohta. Positiivseks hinnati koolis valitsev õhustik siis, kui lapsed kinnitasid, et koolis kehtivad kindlalt paika pandud reeglid ning õpetajad ja õpilased suhtuvad teineteisesse lugupidamisega. Positiivses koolikeskkonnas õppinud laste tõenäosus küsitlusele järgnenud aasta jooksul kanepit proovida osutus 20 protsenti, tubakasigareti läitmise tõenäosus 15 protsenti väiksemaks.

Õpikeskkondadele antud hinnangute aluseks olid õpilaste endi muljed; koolides ei olnud spetsiaalselt vastavaid reegleid kehtestatud. Dr Romer osutas siiski, et välja on töötatud mitmeid programme, mis aitavad koolidel lugupidavamat keskkonda kujundada. „See on miski, mille poole koolid saavad praktikas püüelda,” lisas ta.

Küll aga ei paistnud isegi positiivse õhkkonnaga koolides kahanevat õpilaste alkoholipruukimine. Jätku-usutluses möönis kolmandik katsealustest alkoholi proovimist hoolimata nii õppeasutuse sisekliimast kui ka uimastitestide tegemise korrast. Dr Romeri hinnangul võib põhjuseks olla purjutamise kõrge „normatiivsus”, ehkki joomine on alla 21-aastastele seadusega keelatud.

„Kogu kultuur pruugib alkoholi,” rääkis dr Romer. „Võidelda tuleb seejuures kaubaga, millel on taga ulatuslik turundusvõrk. Näiteks on peaaegu võimatu vaadata spordivõistluste ülekandeid, ilma et satuks peale reklaamidele, milles kujutatakse kõrgendatud meeleolus noori inimesi alkoholi tarbimas. Alaealiste alkoholipruukimine on tõsine probleem,” rõhutas dr Romer. „Praegusel hetkel ei tegele me selle lahendamisega kaugeltki piisaval määral.”

Allikas: Medical Xpress

Pilt: http://www.veindirectory.org/Blog/DVT_Urine_Test_Vein_Blog_May09.jpg