Teadlased kasvatasid laboris miniatuurse inimaju

Austria Molekulaarbioloogia Instituudi teadlased kasvatasid laboris inimaju miniatuurse versiooni. Teadlased loodavad, et see aitab neil ümber kujundada seniseid arusaamu neuroloogiliste haiguste kohta.

Neuroteadlased on kirjeldanud protsessi kui uskumatut ja põnevat avastust, sest inimese aju on universumi üks kõige keerulisemaid struktuure. Hernetera-suurune struktuur saavutas sama arengutaseme kui üheksa nädala vanune loode. Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringut on juba kasutatud haruldaste haiguste kohta parema ülevaate saamiseks.

Teadlased on nüüd edukalt reprodutseerinud inimorganismi keerulisima elundi arengu kõige varajasemad etapid. Selleks kasutati embrüonaalseid tüvirakke ja täiskasvanud inimese naharakke, et toota embrüot, mis areneks välja ajuks ja seljaüdiks. Rakkudele lisati geellahust ning need asetati alusele, mis pandi bioreaktorisse, et seda hapniku ja toitainetega varustada. Rakud olid võimelised kasvama ja end iseseisvalt eraldi ajupiirkondadesse – s.o ajukoorde, võrkkesta ja hipokampusesse – organiseerima.

Teadlased on hämmeldunud, kui tihedalt – kuid kaugeltki mitte ideaalselt – on laboris kasvatatud aju sarnane üheksa nädala vanuse loote ajule. „Miniajud” peavad vastu ligikaudu aasta, kuid ei kasva enam suuremaks. Ajul puudub verevarustus, mistõttu ei suuda hapnik ega toitained aju-sarnasesse struktuuri sisse tungida.

Tegemist ei ole esimese korraga, kui teadlased on suutnud laboris ajurakke toota, kuid kindlasti on see esimene ja kõige lähedasem katse, mil on jõutud inimaju sarnase struktuurini. „See on lihtsalt hämmastav,” ütles Londoni Imperial Kolledži professor Paul Matthews. „Idee, et võtame tüviraku ja muudame selle aju-sarnaseks struktuuriks, on lihtsalt imepärane. Ja kuigi see ei mõtle ega suhtle, on tegemist tõelise läbimurdega, mis aitab meil tulevikus paremini mõista paljusid ajuga seonduvaid arengulisi häireid.”

Allikas: Top Information Post; YouTube